Pöörise arhitektooni looja: head tagasisidet on tulnud eriti just tänavasportlastelt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: pressimaterjalid

"OP+" võttis fookusesse märtsis Eesti Betooniühingult konkursi "Aasta betoonehitis 2018" raames eriauhinna pälvinud arhitektuuriteose Pöörise arhitektoon (tellija – TTP AS, arhitektuur ja konstruktsioon – Nord Projekt AS: Raiko Reinson ja Veiko Zovo, ehitaja – PR Betoon OÜ), millele on tegijate sõnul eriti head tagasisidet andnud just tänavasportlased, kellel võimalik mööda seda näiteks ruladega sõita.

"Kogu see keskkond on juba päris viisaka elamuarhitektuuriga ja siia keskkonda ta sobib ka mõõtkavalt – ta on parajalt suur, ei ole liiga väike ja vorm on selline ilus plastiline," sõnas EKA professor Leonhard Lapin Pöörise arhitektoonist rääkides.

"Tähtis on ka see, et ta teostatud korralikult, sest sageli need avaliku ruumi teosed on selline pudi-padi, et ei ole teostuslikult korralikult tehtud. Teine asi, ta on kapitaalne. Teda ei ole võimalik ära lõhkuda ja samal on teda võimalik ka kasutada, sest ruladega saab teda mööda ka sõita," jätkas Lapin, lisades, et see ei ole tema meelest sugugi halb.

"Omal ajal, kui see Vabaduse kell ehitati, siis nendel treppidel ka rulamehed sõitsid, siis ei olnud seda Vabaduse väljakut veel tehtud ja mind see üldse ei häirinud. Midagi halba ei juhtunud. Ametnikud sageli kardavad, isegi Vabaduse väljaku puhul tahtsid ametnikud noortele rulasõidu ära keelata, aga nad sõidavad seal hommikul seitsmest kuni õhtu kella kaheteistkümneni suvel ja see sunnib noori nagu tegema midagi muud kui ainult kuskil urgastes viibima," selgitas Lapin.

Arhitekt Raiko Reinson tunnistas, et nende loodud Pöörise arhitektooni kohta on olnud ka negatiivseid arvamusi, mis tema sõnul on suhteliselt üllatav. "Aga üldiselt hästi, eriti tänavasportlaste poolt." Ta lisas, et üldiselt arhitektuur tähendab suuresti seda, et ta surub reaalsuses oma maitset teistele inimestele avalikus ruumis peale.

"Eks ma olin kuklas kogu aeg kandnud mingisugust ideed ja siis ma reaalselt tegin selle ära. Ma teadsin, et see vorm peab olema 360 kraadi vaadeldav. Igale poole peaks olema mingisugune erinev vaade, see peaks olema mingisugune dünaamika ümber selle liikudes, et ta võiks moodustada uusi kompositsioone, ja samas ta peaks olema ka pealt vaadeldav, sest need hooned on seal ümberringi ikkagi väga kõrged," märkis Reinson ja ütles, et otseselt sellele ta ei keskendunud, et mida see kujutada võiks. "Oli lihtsalt vorm."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: