Hallik tunnistas, et loodus on tema jaoks inspiratsiooniallikana väga oluline. "Ma olen väga tihedalt, juba lapsepõlvest saadik loodusega seotud. Minu lapsepõlve suvekodu oli Kihnus ja seal oli palju vabadust ja palju sellist n-ö inimmõõtmes loodust ka. Puud olid lapsekasvu ja meri oli põlvini. Ilmselt sealt see armas kokkupuude, kontakt loodusega sündis. Loodus on minu jaoks kodune."

Mõned kuud tagasi, kui ta osales loengul, kus Briti helilooja Rebecca Saunders rääkis oma kogemusest loodusega, siis viimane vastas, et tema jaoks on loodus midagi võõrast ja seostub linnaparkidega. Hallik väga üllatus sellise vastuse peale. "Minu jaoks oli see tegelikult selline tõdemus, et tegelikult see suhe loodusega, mis on selline sõbralik suhe, mitte kartev suhe loodusesse, ei ole midagi iseenesestmõistetavat.

Inspiratsioonist rääkides tõdes Hallik, et kuulmise kõrval on kõik meeled väga olulised. "Mida tunda, mida maitsta jne. Need on ka mingisugused hüved elus, mis tegelikult aitavad tasakaalustada. Ma olen tohutu gurmaan, et mulle väga meeldib naudelda toiduga ja võtta alati mingi hetk päevas, et ma lihtsalt olen hetkes, et kui ma näiteks ka lihtsalt söön, siis ma naudin seda hetke. Varastel ülikooliaastatel ammutasin ma hästi palju inspiratsiooni 20. sajandi kirjandusest."

Ülikooliteed alustas Hallik eesti filoloogina. "Ma arvan, et mingi teema selle keelega on, mis on ka muusikaga hästi tihedalt seotud ja just see 20. sajand – ma just vaatasin oma konspekte ja üritasin meelde tuletada, mis mind kõige enam inspireeris – ma ütleks, et ilmselt oli see need tehnikad, mis mind võlusid. Kuidas kirjutati proosatekstid ja kõik see sisemonoloog, teadvuse vool, siirdkõne, kollaaž, montaaž. Mingisugune keeletehnikate kasutamine, mis iseenesest distantseerib keelest, aga samas toob tagasi, et paneb kogu aeg mõtlema, mis on tegelikult need vahendid, millega see keel töötab."

Sealt edasi ei olnud üleminek muusikasse tema sõnul üldsegi kauge. "See oli ka varajastel ülikooliaastatel, kui ma juhtusin kuulma üht Prantsuse kaasaegset heliloojat, Pascal Dusapin'i. Ma kuulasin seda muusikat ja see oli minu jaoks täiesti loogiline, arusaadav. Ma sain kuidagi aru, et olen leidnud selle meediumi või keskkonna, vahendid, kus ma end kohe realiseerida sain. See oli minu jaoks lihtne, ma sain sellest kohe aru ja siis ma hakkasingi kohe selle poole püüdlema, kuidas ma saaksin ka ennast ühendada selle väljendusvahendi ja meediumiga."

Tugeva matemaatikuna tunnistas Hallik, et kasutab isegi teatud teoste ülesehitamisel matemaatika abi. "Just sellise harmoonilise plaani loomiseks, kui vahepeal tõesti on see, et tahaks nagu otsida uusi kõlalisi vahendeid, milleni kohe ise automaatselt ei tule, et siis ma olen küll arvutanud päris palju igasuguseid akorde jne."