Seda, et eesti vabaõhumuuseumis on meie ajalugu erinevate nurkade alt näha, teame me kõik, aga et see muuseum on juba 55 aastat seotud eesti filmikunstiga, me võib-olla iga päev enestele ei teadvusta. Triin Aadli, te olete nüüd pannud kokku näituse sellest, mismoodi eesti vabaõhumuuseum on olnud ka filmikuliss.

Täpselt nii ongi, et 16. mail avasime näituse "Muuseum kinolinal. 55 aastat filmivõtteid eesti Vabõhumuuseumis".

Kui palju neid kohti on, neid kulisse?

Kaheksa erinevat kohta. Mõnes üks, mõnes paar filmi, aga igas kohas on antud üle ka mingisugune mõte – arvestades seda, milline on muuseum võtteplatsina, missugused on meie reeglid, mis on piirangud, millised on positiivsed küljed. See ei ole filmi tutvustuse näitus, vaid muuseumi kui võtteplatsi tutvustus.

Esimest korda toimusid filmivõtted muuseumis aastal 1965, kui Sassi-Jaani talus vändati filmi "Külmale maale".

Kas Vabaõhumuuseum on mõnus võttepaik?

No nii ja naa, eks siin on omad piirangud. Näiteks mõned mööblid kuni 19. sajandi keskpaigani, kui talusid hakati päriseks ostma, olid tegelikult kas põranda või seina küljes kinni, sest see ei olnud taluniku päris omand. Kõik sellised väiksed asjad, et sa ei saa midagi liigutada, see on kõik ju piirang. Isegi need parred, kuhu pead kogu aeg ära lööd, on piirang.

Roosta talus on meil filmItud "November" 2017. aastal ja Kolga talus on filmitud "Malev" 2005. aastal ja "Tõde ja õigus", mis tuli see kevad välja.

Jalutuskäik lõpeb väikese kinoseansiga Kolga talu rehetoas, kus saab rahulikult ära vaadata filmikatkendid, kus kulissidena kasutati Eesti Vabaõhumuuseumit. Näitus "Muuseum kinolinal" on avatud kuni septembri lõpuni.