Reedel Sirbis sõnakunst, julgeolek ja väljendusvabadus ({{commentsTotal}})

Sirp, 7. juuni 2019.
Sirp, 7. juuni 2019.

ERR kultuuriportaal tutvustab reedel ilmuvat Sirpi.

MARJU LEPAJÕE: Sõnakunst ja müra

Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi "Hieronymus" esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.

Kallid kirjandussõbrad!

Mul on au "Hieronymuse" programmi esimese komisjonikoosseisu nimel paluda teie heatahtlikku tähelepanu kümmekonnaks minutiks, et sõnastada, millistest ideedest komisjon lähtub ja kuhupoole on soov suunduda.

Esmalt peab tunnistama, et me ei ole jõudnud veel vestelda esteetika põhiküsimuste üle, näiteks teemal, mis on ilu – ja ehk see ongi hea. Ometi oleme märkimisväärsel moel ühte meelt – nagu mulle tundub – kõige esimeses praktilises küsimuses ja nimelt selles, et klassikat on vaja välja anda rohkem ja süsteemsemalt ning haarata sellesse tegevusse parimad tõlkijad-toimetajad. On vaja luua tingimused pikemaaegseks pühendumiseks, et saaks välja anda ka keerukamaid ja mahukamaid tõlkeid.

 

Igiaktuaalne "Kuutõbised". Intervjuu tõlkija tõlkija Mati Sirkliga. MATI SIRKEL: "Hermann Brochile ülioluline väärtuste küsimus pole meie neurootilisel ajal põrmugi aegunud, vaid üksnes tungivamaks muutunud."

Kui väärtussüsteem killustub, kaotavad inimesed ja ühiskond orienteerumisvõime ning hakkavad käituma otsekui kuutõbised. Jaa, sellest võib aimu saada näiteks uudiseid jälgides ning lausa selgeks saab see siis, kui loetakse juudi päritolu Austria kirjaniku Hermann Brochi (1886–1951) romaanitriloogiat "Kuutõbised". Erinevalt päevauudistest on aga Brochi teated tegelikkusest belletristika meistriklass, üks modernismi tähtteoseid. Äsja "Hieronymuse" programmi toel eesti keelde jõudnud teosest räägib lähemalt tõlkija Mati Sirkel.

 

Liberaal, järelikult vegan. Mattias Turovski intervjueerib Hollandi filosoofi Floris van den Bergi. FLORIS VAN DEN BERG: "Mul on unistus, et lapselapsed küsivad minult ühel päeval õudusega: "Vanaisa, kas on tõsi, et kui sa noor olid, siis inimesed sõid loomi!?""

Mai alguses kutsus MTÜ Loomus viiendat korda kokku Eestis ainulaadse loomaõiguste konverentsi. Salme kultuurikeskuses aset leidnud ettevõtmine, ametliku nimetusega "Loomaõigused akadeemias ja aktivismis", keskendus seekord muutuste temaatikale. Kaheksa esinejat kaalutlesid küsimusi, kuidas ühiskonnas esile kutsuda loomade parem kohtlemine, millised on loomaõigusliikumise viimase aja suundumused, kuidas levitada sõnumit veganiühiskonnast väljapoole jms. Loomuse konverents on aastast aastasse püüdnud leida tasakaalu loomaõiguste akadeemilise ning aktivistliku poole vahel, koondades nii teadurite ja filosoofide kui ka tänavaaktivistide ja loomade eestkosteorganisatsioonide esindajate seisukohti maalimaks võimalikult lai pilt selles valdkonnas toimuvast. Kõige kaugemalt oli seekord kohale tulnud Hollandi filosoof, autor ja õppejõud Floris van den Berg, kes oma energilise esitusviisi ja omalaadse ettekandega laveeris oskuslikult sügavate filosoofiliste printsiipide ja terve mõistuse vahel, väites, et filosoofilisi mõttemõlgutusi võimaldabki tihtipeale just terve mõistus. 

 

ANNA SEMJONOVA, ANU LEISNER: Putukaväil – Põhja-Tallinna uus liigirikas rohekoridor 

Kuidas arvestada linna avalikus ruumis võrdväärselt elanike soovide ning tolmeldajate vajadustega? Milline on põnev ja elurikas keskkond, mis sobib kõigile?

Putukaväil on osa rohekoridorist, mis saab alguse Astangult ja kulgeb mööda kõrgepingeliinide-alust koridori Kopli kaubajaamani. Kitsamalt hõlmab Putukaväila projekt Põhja-Tallinnas Sõle tänava ääres Ehte, Puhangu ja Kaera tänavaga piirneva garaažidevahelise ala. See ühendab mitu naaberlinnaosa, eri iseloomuga hoonestusalad ning väärtuslikud rohealad, mille niidutaimestik on tolmeldajatele putukatele soodne elukeskkond.

 

PEETER OLESK: Julgeolek sinus eneses

Eesti rahvuslikku julgeolekut tuleb kaitsta nii Nõukogude Liidu nostalgia kui ka Venemaa, selle uuenemise, eest.

Mitte just iga päev, kuid vähemasti kord kuus leian end mõne niisuguse raamatu seltsis, mida on kosutav lugeda. Ajaviitekirjandus see ei ole, päevakaja veelgi vähem. Eelistan raamatuid, millesse süvenemiseks peavad olema küllalt sügavad eelteadmised väga mitmest vallast, aga mis nõuavad mõistmiseks ka ühtlasi ülelugemist ja pöördumist eri keeltes leksikonide ja otsinguprogrammide poole, kaasa arvatud alternatiivsed uurimused. Loen selliseid ja saan tagasi tasakaalu, mida hüsteeriline argipäev halastamatult püüab jäägitumalt hävitada.

 

AGO SAMOSON: Tuulikud, tuhnurid ja radarid

Rail Balticu alla mineva rahaga saaksid teadlased järgmiseks kümneks aastaks oma toetuse mitmekordistada.

Bloombergi andmetel on Eesti terviseindeks Euroopas alles 25. kohal ja majanduse profiil ei suuda toetada selle paranemist. Teaduse infrastruktuur on küll saanud tohutu süsti ja meie laborid on tipp-100 keskmisest paremad, aga mida pole ollagi, on kõrget lisandväärtust tootev väljund. Eesti teaduse algatatud firmasid, mille sissetulek ületab investeeringud ja toetused, on ühe käe sõrmedel lugeda. Nende kogukäive, rääkimata kogutulust, ei küüni teadusse pandud rahale ligilähedalegi. Faktid ei toeta kohe kuidagi akadeemiliste ülikute juttu teadusest kui majanduse imerelvast, mis kunagi hakkab andma ulmelisi dividende.

 

SERGEI METLEV: Vaenuõhutus ja väljendusvabadus

Tuleb leida tasakaal sõnavabaduse kui demokraatliku ühiskonna ühe nurgakivi ning võrdõiguslikkuse, avaliku korra jne kaitsmise vahel.

Eestis kehtiv seadustik hoiab väljendusvabaduse kaitseala laiana, lubades karistada vaenu õhutamist vaid juhul, kui sellega on tekitatud oht (väärtegu) või kahjulik tagajärg (kuritegu) isiku elule, tervisele või varale. Politsei nendib, et nõudlik sõnastus võimaldab koosseisu rakendada haruharva. Selle normi muutmise küsimus ripub õhus juba pikemat aega. Teema kerkib üles nii Euroopa Nõukogu tööorganite soovitustes Eestile kui ka meie avalikus arutelus. Probleemi tuleb analüüsida päevapoliitika õlletoast eemal, sest kui allutada karistusõigus ühiskonna ja õiguse kaine mõtestamise asemel hetketundmustele, võib tulemus kujuneda pikas vaates kõigile nuhtluseks. Kui karistusõigusele pannakse selga kiirsoovide teenri rüü, on kuri on alati karjas.

 

MART NIINESTE: Mis on eesti punk?

Eesti praegust punkmuusikat iseloomustab mitmekesisuse nappus koos kõva kaldumisega käredamale küljele.

Mis teeb ühest muusikalisest alternatiivkultuurist ülemaailmse asemel kohaliku nähtuse? Eks ikka keele- ja teemavalik. Tahetakse rääkida rahvaga rahvast rahva emakeeles. Käisin aprillis oma Moskva sõprade bändi Tarakany! kontserdil. Parajasti tuli grimjorka's jutuks punkansambli Pornofilmy edulugu sealpool Narva jõge. 

 

IGOR GARŠNEK: Enne kui algavad suvetuurid

Kammermuusikast rääkides tuleb kindlasti esile tõsta noorte interpreetide Marten Altrovi ja Johan Randvere kontserti, kus kõlasid ainult eesti heliloojate teosed.

Maikuu jääb meie kontserdielus (nagu ka ilma poolest) mõnes mõttes n-ö halli tsooni: kontserdihooaeg hakkab lõppema, mõned festivalid algavad, suvetuurideks on veel vara, "Jazzkaareks" juba hilja … Tegelikult toimub muidugi kogu aeg kuskil miskit ning maikuugi kontserdikalender oli üpris tihe. 

 

Kosmopoliit mitme aktsendiga. Intervjuu režissöör Mihhail Idoviga. MIHHAIL IDOV: "Kui "Humoristi" kirjutama hakkasin, ei teadnud ma veel, kas julgen hakata ka selle režissööriks." 

Mihhail Idov, praegu Berliinis elav Vene-Ameerika proosakirjanik, stsenarist ja režissöör, saabus Tallinna oma filmi "Humorist"i esilinastusele. Ühtaegu Tallinna esilinastusega hakkas ETV+ näitama seriaali "Optimistid", mille stsenaariumi kaasautor on Idov. "Humoristi" otsisin üles internetist. "Optimistid", mis pole kuigi optimistlik seriaal 1960. aastate noortest Nõukogude diplomaatidest, kes uskusid naiivselt uskusid Hruštšovi sulasse, oli minust kuidagi mööda läinud. Vaatasin seda alles pärast intervjuud. Ent selleks otseselt valmistudes lugesin läbi Mihhail Idovi jutustuse "Kohviveski" ("Кофемолка").  

 

KAUR RIISMAA: Tuha(t)kunstnik Stiil ja viga

Hea kirjanduse puhul peidab stiil vead nagu Haapsalu salliga, lastes ainult vilksamisi osava lõime taga aimata maksaplekilist säärt.

 

Arvustamisel 

Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus "Tase" 

Nelly Sachsi luulekogu "Tähestiku laip tõuseb hauast" 

Robert Nozicku raamat "Anarhia, riik ja utoopia" 

Eesti Rahvusballeti "Romeo ja Julia" 

kammerkoori Collegium Musicale lavakava "Igavene juuni" 

Väinö Poikalaineni ja Enn Ernitsa "Rock Carvings of Lake Onega, 2." 

Luule Epneri "Mängitud maailmad. Heuremata. Humanitaarteaduslikke monograafiaid" 

XVII sajandi duetid ja laulud "Nimeta laupäevaõhtud diele's" 

mängufilm "Humorist" 

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: