Emakeele selts tähistab eesti keele aastat Petersoni retkega Riiast Tartusse ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Riias Jakobi kalmistul asuva Kristjan Jaak Petersoni mälestuskivi juurest algas jalgsiretk, mis lõpeb 15. juunil Tartus Toomemäel asuva Petersoni mälestussamba ees - nii tähistatakse emakeele seltsi eestvõttel eesti keele aastat. Mitmel pool matka vahepeatustes peetakse keelekonverentse.

Kuue Tartu gümnaasiumi, aga ka Rõngu ja Riia Eesti kooli noored on jagatud vahetustesse ja üksteisele teatekeppi edasi andes minnakse jalgsi Riiast Tartusse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jakobi kalmistul andis teatekepi Riia Eesti kooli direktorile Urve Aivarele Eesti suursaadik Lätis Arti Hilpus, Tartus võtab selle vastu ülikooli rektor Toomas Asser.

"Peterson rändas Tartust Riiga, meie kõnnime valdavalt vastupidi, kuigi mõni vahetus kõnnib ka teises suunas," selgitas emakeele seltsi abiesimees, keeleretke korraldaja Jüri Valge.

Tegelikult ei teatagi, mitu korda Riias elanud ja Tartus õppinud Kristjan Jaak Peterson nende kahe linna vahel jalgsi käis.

"Siinsamas lähedal oli tema isa töökoht ja sealt ta sai eesti keele. Ema suri tal küll ära, aga kodune keel oli eesti keel," ütles emakeele seltsi esimees Helle Metslang.

Pühapäeval meenutati, et noorelt tuberkuloosi surnud Peterson on maetud küll Jakobi kalmistule, kuid mälestuskivi ei saanud samasse kohta panna.

"Pernavas ehk Pärnu tänav, mis tehti 1969. aastal läbi suure kalmistu - matmiskoht on tegelikult seal," ütles Eesti saatkonna töötaja Mart Kull.

Kultuuriloolisi paiku jääb teele palju - nii räägitakse Võnnus Võnnu lahingust, Rubenes Läti Henrikust, Valgas Janis Cimzest.

"23 erinevat ettekannet erinevais kohtades. Kõik need, kes seal osalevad, saavad kindlasti palju targemaks," kinnitas Arti Hilpus.

Riia Eesti saatkonnas sai Petsroni retke alguse puhul kokku keelerahvas - õpetajad, õppijad ja tõlkijad.

"Praegu on minu kursusel kuus üliõpilast, aga minu huvi eesti keele vastu tuleneb liivi keelest. Mulle väga meeldivad liivlased ja eestlased ja nende kultuur," rääkis Läti ülikooli soome-ugri keelte üliõpilane Annija Rošane.

Läti ülikoolis jääb eesti keele õppijaid paraku vähemaks. Võib-olla seepärast, et eestikeelset gümnaasiumi Riias enam pole. Kuid põhikooli õpilaste arv kasvab.

"Järgmisel õppeaastal avame kaks esimest klassi vaatamata sellele, et meil on tohutu ruumipuudus," sõnas Riia Eesti kooli direktor Urve Aivare.

Lätis ostetakse innukalt Eesti autorite raamatuid - huvi eesti kirjanduse ja eesti mõtte vastu on seal praegugi suur.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: