Endise kultuuriministri Rein Langi väide saates "Olukorrast ajakirjanduses", et riigi teenitavad summad tagasimaksesüsteemilt on hüpoteetilised, on väär. 2018. aasta alguses tellis Eesti Filmi Instituut riiklikult tunnustatud eksperdilt Laurits Randmannilt finantsanalüüsi, et välja selgitada tagasimaksesüsteemi kasu. Analüüsis vaadeldi kaht suurt filmiprojekti - "Igitee" ja "Hodja". Analüüs toob välja, et nende tulemusena on Eestisse toodud võõrkapitali kogusummas 1,65 miljonit eurot, millest otseste ja kaudsete maksudena on riigile laekunud ca 350 tuh eurot. Kui arvestada toetuse kogusummast 496 tuhat eurot maha riigile laekuvad otsesed ja kaudsed maksud 350 tuhat eurot, on riigi lõplik panus projektidesse 146 tuhat eurot. Seega saab nende kahe projekti analüüsi põhjal väita, et 146 tuhande eurose tagasimakse puhul jäi Eestisse 1,5 miljonit eurot (1,65 miljonit miinus 146 tuhat), mis on 10,27 korda rohkem kui investeeritud.

Samuti on väär väita nagu toimiks tagasimakse programm muu kultuurivaldkonna arvelt. Film Estonia rahastusmudel ei ole seotud Eesti kultuurivaldkonna üldrahastusega, kuna meetmel on kogu Eesti majandust ergutav mõju. Samuti on tagasimaksesüsteem rangelt reglementeeritud.

Film Estonia tagasimakse programm loodi 2016. aastal poliitilise konsensuse tulemusena, et toetada Eesti ja välismaiste filmitootjate koostööd ja soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse. Samas arendada ka meie oma filmitööstust, mõlemast on Eestil riigina ainult võita.

Eestis kehtestatud süsteem pole erandlik, sarnased riiklikud tagasimaksesüsteemid toimivad edukalt paljudes riikides, Skandinaaviast Lõuna-Euroopani, aga ka mujal maailmas nagu USA osariikides.

Film Estonia on tegutsenud kolm aastat sihikindlalt eesmärgiga saada siia välismaiseid filmitootjaid, kes tooksid investeeringuid ja kogemusi. ­Programmi eelduseks on Eestis tehtavate kulutuste suurus ja koostöö kohalike partneritega.