15. juunil avati Taani kuninganna Margrethe II osavõtul Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis Frederiksborgi Taani ajaloomuuseumi ning Tallinna Linnamuuseumi koostöönäitus "Dannebrog ja Eesti 1219-2019". Carlsbergi Fondi juhatuse esimees ning Frederiksborgi muuseumi asejuht dr Flemming Besenbacher kuulutas samas välja Taani ja Eesti ühise ajaloo uurimiseks loodud projekti stipendiaadid. Kaheaastast järeldoktori stipendiumiprojekti juhib Frederiksborgi Taani ajaloo muuseum koostöös Tallinna linnamuuseumi ja Tartu Ülikooliga. 

Eestist valiti stipendiaadiks keskaja ajaloo uurija dr Mihkel Mäesalu, Taanist dr Stefan Pajung. Stipendiaatidelt oodatakse tihedat koostööd, uurimisprojektis sünnivad ühised seminarid, konverentsid, publikatsioonid ja näitused.

Mihkel Mäesalu sõnul saame uurimisprojekti tulemusel hoopis parema ettekujutuse Taani kuninga rollist siinmail läbi kogu keskaja ja siinse ühiskondliku eliidi vaatenurgast. Mäesalul on kavas uurida Taani kuningate kuvandit keskaegsel Liivi- ja Eestimaal ja selgitada Tallinna linna ning piiskopi ja Harju-Viru vasallide suhet kuningasse Taani võimu perioodil.

Mihkel Mäesalu töötab teadurina Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi üldajaloo osakonnas. Filosoofiadoktori kraadi kaitses Tartu Ülikoolis 2017 teemal "Liivimaa ja Püha Rooma Keisririik 1199–1486".

Stefan Pajung loodab ühisprojektiga heita valgust kolmele seni suuresti kõrvale jäetud teemale: millised olid Taani ja Eesti alade kirikute suhted, miks Taani monarhiat huvitas Eesti ka pärast alade müümist Saksa ordule ja kuidas on Taani võimuperioodi Eestis käsitletud nii Taani kui Eesti ajalookirjutuses, kirjanduses, kunstis, muusikas ja filmis. Uurimistöö peaks heitma valgust ka küsimusele, kuidas taanlased on tajunud Eesti rolli ja eestlasi kui kunagist osa Taani monarhiast.

Stefan Pajung õpetab Aarhusi ülikoolis keskaja ajalugu. Doktorikraadi kaitses ta 2010 Aarhusi ülikoolis hiliskeskaja-varauusaja kaubandus- ja kultuurisidemetest Taani ja hansalinnade ning Hollandi vahel.