Pariis, Brüssel, Antverpen

Keel kaelas ja võllas

Pudrupead lahkuvad

Annavad teed Valgele Laevale

Lustmäng lõppeb

Kurbmäng algamas

Toompea variseb põrmu

Kalev ärkab ellu

Taevalised lahkuvad

Koodid tolmuvad

Kuivanud vere hurmas

Õnn on Sepapajas …

Ülima Ülla üllatus

Vangistab meeled

Vang käänab kanda

Ja vabaneb köidikuist

Tantsumemm mõmiseb

Laulutaat üriseb

Kutsutakse kokku INId

Kõiksuste äärtelt ja keskelt

Aja kiri joonib igavikku

Inglid sepistavad hingi

Vaim röötsakil maas

Mõtle-mõtle, ütleb Vana

Kahelda ju pole vaja

Ütleb Maja

Tuleb See, kes jääb.

Uku kuu lugu kõlab

Viimselt nüüd Mäel

An Jaan mängib nüüd

Esmasel Väel

Kuliseb, vuliseb oja

Saadab oma Poja

See, kes Taeva lõi

Väära ära sõi

6000 aastat tagasi

ärkas Meel

sündis Keel

nimede rägastikus

Aeg on lahti

Kõik sajab lumme

Sulab vaev ja rõõm

Kaigub kaameli õlgadel

Parem käsi hüüab vasemat

Peegel pöörab kõik

Pahupidi

Tule-tule ligi!

Koidik koidab koitu

Hämar hämab häda

Võlad võlgu Võlale

Täius kirkust täis

Leitakse lõpp

Antakse Algus

Tuleb jälle Vanake

Kalevite Looja

Rahu rahune rahuks

Võta kergus ja mine

Langeva taeva all

Minekuks kõik on valmis

Vajadus teha, vajadus olla

Kipakas jooksma

Siis, kui aeg on küps

Tulijad tules tulevad

Kakstuhat on käes

Täies väes

Korjame liigseid urbe

Lohutame kurbe

Võrguta võrgud minema

Jääb jääaeg jäätuma

Pole kedagi, kes jääks

Peale Vanaisa Uku Laste

Kuhu lähed sokukene

Su kits on surnud

Itke-itke, sokukene

Su kits ärkab Ellu

Mis sellest, et lähed nurja

Keegi ei salli kurja

Kui ärkad virbusesse

Ja leiad end varbuses

Aja kiri joonib Igavikku

Inglid sepistavad hingi

Liha röötsakil maas

Maa vabiseb palavikus

SAAR hõljub tuules

Ja ometi on paigal

Paradiis hõiskab võidulaulu

Kaduvik taandub ja lämbub.

Range range ringutus

Rahe rahustab meeled

El Nino iniseb ulma

Võõras astub Lävele

Mis toimub ajus?

Prohvessorid langevad sitta

Sööma kui Lapsed tulevad

Uskuma Päästja lummust

Põld on kündmata

Kõlakojad kajavad kajakatest

Viled vaikivad kõrvus

Aju peeretab ja haiseb

Kõik Kõiksuses kõigub

Kõiksus kaob uttu

Vaikset nuttu tihub

Ärganud Nooruki Meel

Lind lehvitab laiskust

Ilves irvitab tarkust

Tuli on silmas ja meeles

Mullid lõhkevad vees

Poliitikaloom loomastub

Inimese Meel kirgastub

Kui Tulijad koputavd kolbale

Homme ja täna niisamuti

Tulevad vara

Tulevad hilja

Need, kes vaikivad

Aegade Kärjes

Maa-alused võpatavad

Taevaalused kihvatavad

Tuleb Suur Supp

Mida helbib Eile

Lugu jääb pidamata

Halastus halastamata

Kirjad põlevad

Viimses Lõkkes

Taevataadi Uku mulle ei jää järele

Vesi voolab vihmana

Vanaisa katlas keevad uskmatute säilmed

Keel keedetakse tümaks

Tüma Keel ümiseb

Hullu Vanisa Lullot

Varahommiku jaheduses

Tulla võib Kalivägi

SEALT, kus käändub

Vasemale SAMMAS

Mis ühendab Ilmu

Anna anna takka

Ära jää vakka

Laula verise suuga Vabadusest

Näod kaetud pannakse pomme

Hukkunud hinged Laeva

Keegi pühib vaeva

Mis sest, et lähed

Tulemine on Tuli

Tules on Kirkuse Üdi

Tule-tule, Aeg põgeneb,

Ruum viskleb puuris

Igavik sööb laipu

Mis on Tõde?

Sinu Õde

Ära põde

Pole tahet

Kadunud vahe

ÜKS on uus Jumal

Mine ära

Jäta kära

Lahti Värav

Suu suletakse

Kõrvad suletakse

Süda puretakse

Poodute hinged on kinni

Sinni-vinni, sinni-vinni

Ära pinni!

Taevased tulevad Tähelt Ascella

Lõppu tegema

INId ootavad ja annavad märku

Kõiksus kõigub

Taevased toovad õnne ja õnnetust

Rahu ja vaikust

Kord majja

Jõuga ja väega

Lõpp rottidele

Jääb vaid Valguse õõts

Väed tulevad

Majad põlevad

Tuli jookseb

Jumalad naeravad

Hiiglane

Tuleb üle vee

Kustutab tule

Väravad suleb

Tumedad Saamid

Jätavad kojad

Löövad mättasse

Siberi sibid

Hingekõugud

Kerivad pinge

Kutsuvad Tähe-Jaani

Vanade Peole