Rail Balticu Lego klotsid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone.
Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone. Autor/allikas: 3TI Progetti

Juuli keskel esitleti Rail Balticu arhitektuuri, haljastuse ja visuaalse identiteedi loomise juhiseid ehk Baltimaade raudteejaamade stiiliraamatut.

Stiiliraamat on praktiline kasutus­juhend, millega kirjutatakse ette, kuidas ja milliseid elemente ettevõtte identiteediloomes kasutatakse. Enamasti on sellised stiiliraamatud ettevõtte logo ja visuaalse sümboolika kasutamiseks, harvem laienevad ettekirjutused ka ruumile. Ruumiidentiteedi loomise juhised kindlustavad näiteks selle, et McDonald's on igas maailmanurgas äratuntav ja et ühe brändi poed annavad kliendile alati ühesuguse ruumikogemuse. Ühest küljest teevad ruumiloome juhised disaineri elu lihtsaks ja annavad kliendile näilise kindlustunde, teisalt on selline laiahaardeline eeskiri kohatute kohtade ehk paikade, mis igal pool, näiteks Austraaliast Alaskani, ühesugused välja näevad, loomise alus. Nüüd on siis ruumiloomise õpetus ka kavandataval Rail Balticul. Koostatud stiiliraamat annab juhised jaamade ja neid ümbritseva maastiku, ökoduktide, raudteesildade, märgistuste, müratõkete jms objektide projekteerimiseks.

Riigihange ühtse visuaalse identiteedi looja leidmiseks kuulutati välja eelmise aasta suvel. Peadpööritavast bürokraatiast suutis ennast tähtajaks läbi närida vaid üks pakkuja, 3TI Progetti, kes pakkus töö hinnaks 142 540 eurot. Nüüd, selle aasta südasuvel, keset puhkuste kõrgperioodi nad töö tulemusi tagasihoidlikult ainult paarikümnele inimesele esitlesidki.

Rail Balticu identiteediloomise juhendis (seitse raamatut) nähakse ette, et Baltimaid läbivale raudteele saab ehitada nelja tüüpi jaamu: rahvusvahelise tähtsusega, märgilisi, põhijaamu ja hooneta, vaid katusealusega ooteplatvorme. Välja on töötatud justkui Lego klotsid, mida siis iga omavalitsuse palgatud arhitekt/disainer võib vastavalt lähteülesandele ja reisijate arvule ning omavalitsuse vajadustele kombineerida.

Stiiliraamatu esitlusel näitasid itaallased, kuidas heledate, moodsate, anonüümsete Rail Balticu raudteejaamade vorm on inspireeritud Baltimaade taluarhitektuurist, õigemini selle viilkatustest. Viilkatuse veidi välja venitamisega ja katuseharjale pehmema kurvi andmisega on saadud lainetava katusega nn märgiline tüüphoone. Märgilisele tüüphoonele saab vastavalt vajadusele lisada mooduleid, näiteks põhijaama mooduli, samuti on ette nähtud ka võimalus, et jaamas võivad olla ka vaid põhijaama moodulid, millele lisatakse katusealused. Jaamahoonetes on lubatud kasutada metalli, puitu, klaasi ja roostevaba terast.

Maastikuarhitektuuri stiilijuhised on veidi pealiskaudsemad. Nendivad itaallased isegi, et kolm Baltimaad keskkonna ja kultuuri poolest erinevad ja sobivate disainijuhiste väljatöötamine ongi keeruline. Jaamahoonete ümbrusele ühtse ilme andmiseks on välja toodud kolm standardelementi – mööbel, taimestik ja sillutise materjalid –, mis peaksid jaamaümbrusele andma äratuntava Rail Balticu identiteedi. On näha, et maastiku osa on tegijatele omajagu peavalu valmistanud, sest tulemus on pinnapealne ning kaldub nõretavasse sümbolismi. Näiteks pakutakse välja, et lähtuvalt rahvarõivastest võiks Eestis kasutada maastikukujunduses siniseid, Lätis punaseid ja Leedus kollaseid lilli. Niisiis peaks õite värvus andma signaali, kus riigis parasjagu rongist väljutakse. Maastikule ei anna selline dekoratiivsus kvaliteeti juurde, pigem tundub, et esimene pähe tulnud mõte on juhiseks vormistatud.

Jaamahoone ümbruses on ka funktsioonid hierarhiliselt standarditud. Jaamahoonele kõige lähemal on jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud ootamisala, kaugemal saabumisala, kuhu paigutatakse bussipeatuse (või jaama), taksopeatuse ja sõiduautode parkla. Ülejäänu on itaallaste sõnutsi jäetud lahtiseks, et kohalikud disainerid saaksid paiga eripära maksimaalselt arvesse võttes kujundada maastiku vastavalt kohalikele oludele. Lisada võib nii skulptuure, laadaplatse, sporditegemise alasid jne. Väidetavalt on arvesse võetud ka meie ilmaolusid ning näiteks kõik rattaparklad, bussiootepaviljonid ning ilma hooneta rongiooteplatvormid on katuse alla viidud.

Eraldi on välja toodud ka olemasoleva arhitektuurilooliselt olulise hoone Rail Balticu rongijaamaks kohandamise võimalused.

Standardsed tüüpjaamad ei ole siinmail ju midagi uut. 1870. aastal avatud Eesti esimese raudtee – Balti raudtee (Paldiski-Tallinn-Gattšina) jaamahooned valmisid samuti ülevenemaaliste tüüpprojektide järgi, mida siinsete oludega kohandati ja joonised tuli ministeeriumiga kooskõlastada. Balti raudteel jagati jaamad tähtsuse järgi viide kategooriasse. Kõige tähtsam ehk I kategooria jaam oli Balti jaam, II klassi lahterdati Gattšina, Narva ja Rakvere (hiljem ka Tapa), III kuulus klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks vaksalit. Leele Välja on muinsuskaitseametile koostatud XX sajandi Eesti raudteede alusuuringus välja toonud, et vastavalt Balti raudtee lepingule võeti jaamaehitiste kavandamisel eeskujuks Lipetski ja Tomski kandis 1869. aastal avatud Grjazi-Borissoglebski raudtee rajatised. Balti raudtee avamisel jäi rongiteele 21 jaama, nüüdseks kõigub see arv 60 ringis.

Rail Balticu teele kavandatakse Eestisse esialgu vaid kolme jaama. Ülemiste ja Pärnu jaam on itaallaste käsitluses rahvusvahelise tähtsusega jaamad. Pärnusse Papiniitu kavandatava jaama arhitektuuri­võistlus toimus juba 2014. aastal, selle võitsid arhitektid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides. Korra on juba läbi mõeldud ka Ülemiste jaam (arhitektid Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt ja Ilmar Valdur), kuid pärast mitmeaastast tööd avastati, et riigihankes oli viga ning võistlustulemus tühistati. Praegu on välja kuulutatud uus, arhitektide liiduga kooskõlastamata arhitektuurivõistlus. Rail Balticu jaam tuleb ka Raplasse ja see saab ilmselt olema märgilist tüüpi.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Sirp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: