Jüri Arraku loomingus esineb maastik vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks. Haruharva on ta teinud puhast maastikupilti küpses eas, küll aga õpipoisiaastail ja varasematel reisidel kätt harjutades.

Näituse "Roheline tuli" ettevalmistus algas kavatsusest pisendada pikki aastaid kosmilisi tõdesid kuulutanud "märkinimese" osatähtsust ja suurendada linna- ning loodusmaastike isetut eluvaimu Jüri Arraku uutes joonistustes. Osutada kunstniku andele ja oskustele, mis pajatavad tema ametist vaikselt aga sädelevalt. Kahjuks kukkusid kuraatori lootus ja kunstniku katse sellele vastu tulla haledalt läbi, andes tulemuseks tõdemuse, mille Arrak kenasti ja kurbuseta sõnastas järgmiselt: "Vana mees ei õpi uusi trikke."

Lõpuks sai tehtud valik viie viimase aasta joonistustest. Kui tervikpilt tuligi kirjuvõitu, siis oskas tööde autor lohutada: "Neid joonistusi ühendav lüli on täiesti olemas, selleks olen ju mina."

Ainsaiks tagasihoidliku ambitsiooni, aga suurejoonelise teostusega maastikuvaadeteks sel näitusel on käe- ja silmaharjutused, mis tehtud eri aegadel Koola poolsaarel ja Karpaatides, Vietnamis ja Prantsusmaal. Väike valik, lisaks üks suur maal. Need on täis avarust õhkuvaid orgusid ja järvi, losse ja kindlusi, kus vaatepilte fikseeriv kunstnikukäsi püüab silmale avanevale suurejoonelisusele järele jõuda, ja kus kunstniku filosoofia ei dikteeri pildi tähendusvälja.

Jüri Arrak on vabakunstnikuna vastu pidanud 1969. aastast, kelle loomingus on peale maali, graafika ja joonistuste veel illustratsioonid, ehte-, medali-, vaiba- ja filmikujundused, lisaks arvukad sõnavõtud ja kirjutised, on fenomen, kes võib pidada monolooge.

"Roheline tuli" on linnagaleriis avatud 20. oktoobrini.