Kultuuriportaal soovitab: Imbi Paju "Tõrjutud mälestused" ({{commentsTotal}})

Imbi Paju Patarei vanglas
Imbi Paju Patarei vanglas Autor/allikas: Erlend Štaub

Imbi Paju psühhoajaloosarja kuuluv perekonnalugu "Tõrjutud mälestused", mis käsitleb Nõukogude Liidu repressioonide aega, ilmus äsja uustrükina. Teos mõjub moraalse kompassina täna, 23. augustil, Molotov-Ribbentropi 80. aastapäeval, kus kahe diktaatori salajane sobing määras miljonite inimeste saatuse.

Kommunismi kuriteod võeti vaatluse alla alles pärast Berliini müüri murdumist ja Nõukogude Liidu kokkukukkumist ja see pole sugugi valutu protsess. Imbi Paju teosed on rajanud teed mõistmisele ja empaatiale, öeldakse kirjastuse Gallus uue väljaande kaassõnas.

Portugali katoliikliku ülikooli sakslasest kirjandusprofessor Peter Hanenberg on nimetanud Imbi Paju raamatut oluliseks ja vajalikuks panuseks kaasajastamaks Euroopa kultuurimälu. Õppetöös on ta kasutanud "Tõrjutuid mälestusi" kirjanduses leina käsitlemise kontekstis. "Selliste lugude rääkimine on hädavajalik, sest üksnes see tuletab meile meelde, kui salakavalalt võib toimuda mälestuste unustamine," ütleb ta.

Paju näitab teoses, kuidas toimus stalinistlik terror, õigussüsteemi ja keelekasutuse muutumine, ajupesu, infosõda ja psühholoogiline sõda üksikinimese vastu. Autor otsib raamatus vastust oma ema ja tolle kaksikõe loole, kelle arreteeris salapolitsei NKVD 1948. aastal ja viis kuueks aastaks kodust 2000 kilomeetri kaugusele sunnitöölaagrisse Gulagi. Teos on isiklik ning valulik teekond minevikku.

Perekonnaloosse süüvides maalib autor pildi terve ühiskonna traumast ja sellest, millised ajaloolised muutused nendele sündmustele eelnesid.

Enne "Tõrjutud mälestuste" raamatu esmailmumist 2007. aastal linastus samanimeline film. Nüüd on raamat ilmunud kaheksas keeles ja saanud kiitvaid arvustusi mitmelt poolt maailmast. Paju raamat on kasutusel paljudes ülikoolides. 2008. aastal valiti see Rootsi põhikoolide elava ajaloo kursuse soovituslikuks õppematerjaliks.

Raamatu saksa- ja ingliskeelsele tõlkele on kirjutanud eessõna Briti ajakirjanik ja poliitikaanalüütik Edward Lucas, kes tuletab meelde Milan Kundera sõnu, et inimese võitlus võimuga on mälu võitlus võimuga. "Ja kuskil mujal pole see rohkem tõsi kui Baltimaades, kus traumaatilistest mälestustest rääkivad vaiksed hääled sumbuvad suurte ida- ja läänenaabrite juttu. /.../ Mõnes ringkonnas on moodne öelda, et eestlased on neurootilised oma ajaloo pärast. Ent tegelik neuroosi põhjus on repressioon." Lucase tsitaat "Tõrjutud mälestuste" kaanel lubab lugejale, et Imbi Paju raamat avab uksed pimedatesse tubadesse. "Ujutagu päikesepaiste need üle. Ja järgigu teised sama eeskuju."

Imbi Paju mälutöö ja nii film kui raamat "Tõrjutud mälestused" on läinud ka Eesti inimarengu aruandesse 2016/2017, kus kirjandusprofessor Eneken Laanes kirjutab muu hulgas: "Selle filmi ja raamatuga algas uus ajastu ja avanemine küüditamise ja laagrikogemuse, aga võib-olla ka kogu Nõukogude Liidu aja mäletamises, mis sidus need võrreldes varasemaga palju tihedamalt üleilmse rahvusteülese mälukultuuriga."

"Oma raamatuga annab Imbi Paju ajaloole inimliku näo," tunnustas Soome teatrikriitik Maria Säkö keerulise aja tundlikku kajastamist. Helsingin Sanomate kultuuriajakirjanik Suvi Ahola kirjutas: "Paju raamat on tema isiklik ajalooteekond, mis tõsisest taustauuringust hoolimata on liigutav ja kummaliselt endasse haarav lugemiskogemus."

Rootsi Vasabladetis kirjutas Ingalill Österberg, et "Imbi Paju raamatu stiil on elegantselt irooniline seal, kus see on vajalik ja põhjendatud. Paneb imestama, kuidas ta on jaksanud selle raske teema käsitlemisel säilitada rahulikku, afektivaba hääletooni. Ilmselt on väärtuslikku tasakaalu andnud talle filosoof Walter Benjamin. Osa reaktsioone, mida Imbi Paju film ja raamat on põhjustanud, räägivad sellest, et stalinismi kuriteod pole faktidest hoolimata kõigi jaoks veel iseenesestmõistetavad."

Islandi teatriprofessor ja lavastaja Stefán Jónsson kasutas koos näitlejatega Imbi Paju raamatut ja filmi "Tõrjutud mälestused" Sofi Oksaneni teose "Puhastus" lavastuse juures ja kirjutas, et Imbi Paju raamat räägib armastusest ema, isamaa ja inimkonna vastu.

Toomas Hendrik Ilves kirjutas esmatrüki eessõnas: "Kirjaniku ja filmirežissööri Imbi Paju "Tõrjutud mälestused" on impressionistlik teos, mis ettekujutuse loomiseks hülgab traditsioonilise ajalookirjutise reeglid ja tehnika ning kasutab psühholoogiat ja psühhoanalüüsi, ilukirjandust, filosoofiat, ajaloolaste korjatud fakte ja üksikinimeste mälestusi. Kõik see kokku loob lugejale pildi, mida vägivaldne võim võib inimesega teha, millist kurja võib inimene inimesele teha, kui pääseb võimule temas peidus olev pime pool ning kui poliitiline atmosfäär sellist vägivalda soodustab ja kui diktaatorlik režiim oma kuriteo varjamiseks mäletamisega manipuleerib."

"Tõrjutud mälestused" resoneerub võimsalt tuntud intellektuaalide ja kirjanike töödega, nagu holokausti üle elanud Ruth Klugeri mälestusteraamatuga "Ikka veel elus" ("Still Alive") või Günther Grassi romaaniga "Vähikäigul", kirjutab kirjandusteadlane Thomas Salumets Vancouveri British Columbia ülikoolist, kus Paju tööd olid vaatluse all tema kirjandusseminaril.

Soomerootsi psühhoanalüütik ja kirjanik Mikael Enckell on põhjalikult analüüsinud "Tõrjutud mälestusi" konverentsil "Film ja psühhoanalüüs" ja andnud kommentaari ka soomekeelse raamatu eessõnas: ""Tõrjutud mälestused" on lugu jääminekust, mis saab eestlaste perekonnas võimalikuks seejärel, kui kirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju – pärast aastaid kestnud arutlusi ja teadmatust – julgeb uurida jutustamata jäänud ja mälust välja tõrjutud lugu, mis on löönud pitseri tema ema ja tolle kaksikõe kasvuaega, julgeb uurida hirmuvalitsuse poliitikat, mis julmalt ja karmilt ohustas kaksikute elu ja piiras nende eluvõimalusi. See sõnatu südametus, täielik hoolimatus on selline kuritegu, mis ulatub sellest osavõtjateringist palju kaugemale. Juutide hoiatuse järgi võiks siinkohal öelda: ärge jääge ohvriks, ärge saage kurjategijaks, kuid eelkõige – ärge olge ükskõiksed pealtvaatajad."

Kirjandusõppejõud Leena Kurvet-Käosaar, kes on Palju loomingut kasutanud õppetöös Tartu ülikoolis ja mitmetes rahvusvahelistes väljaannetes, kirjutab: "Sarnaselt näiteks Anne Applebaumi Gulagi käsitlusega süvendavad ja avardavad Paju film ja raamat arusaama Nõukogude režiimi kuritegelikust ja inimsusevastasest olemusest, avades vaatajale/lugejale Nõukogude režiimi laiaulatuslikku kahjustavat mõju eestlaste vaimsele koetisele ja samas asudes neid ajaloo haavu ka ravitsema."

Anne Applebaum, üks parimaid Gulagi uurijaid tänapäeval, Pulitzeri preemia laureaat, raamatu "Gulag: koonduslaagrite ajalugu" autor, kirjutab "Tõrjutud mälestuste" esikaanel: "Oma ema saatuse kaudu, kes noore naisena vahistati, vangistati ja Siberi vangilaagrisse saadeti, jutustab Imbi Paju tegelikult terve rahvuse loo."

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: