Alison Jackson: ma vihkan fotograafiat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Intervjuu Alison Jacksoniga
Intervjuu Alison Jacksoniga Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kohtun Briti fotograafi Alison Jacksoniga Fotografiska Tallinnas neljapäeva pärastlõunal tema näituse "Tõde on surnud" avamise eel. Ta jätab mind pärast põgusat tutvumist küll pooleks tunniks enda järele ootama, aga pühendab mind pärast seda põhjalikult oma 20 aasta pikkusesse projekti, mis kõik sündis ainult seepärast, et ta vihkab fotograafiat.

Alison, räägi oma lemmikpildist.

See on pilt Donald Trumpist Miss Mehhikoga Ovaalkabinetis. See on üks mu lemmikpilte ja kujutab stseeni, mida me kõik oleme ette kujutanud, kuid pole keegi kunagi varem näinud. Ma püüan näidata seda, kui vuajeristlikud me oleme ja kuidas fotograafia paneb meid uskuma midagi, mis pole tõsi. Fotograafia on oma olemuselt väga petlik ja libe ning see on pannud meid tundma, et me võime seda uskuda, kuigi tegelikult ma tõestan, et kaamera valetab. See on vana tõde, et kaamera valetab ja palun, siin on tõestus.

Donald Trump Miss Mehhikoga Ovaalkabinetis. Tegemist ei ole päris Donald Trumpiga. Autor/allikas: Alison Jackson

Kuna pildid olid meie esimene keel, oleme hakanud unustama, et me ei saa neid tegelikult usaldada. Me teame, et ei saa, kuid tahame ikkagi neid uskuda. Kui inimesed vaatavaid mu töid ja kuraator selgitab, et "need kõik on näitlejad, aga nad on vastavalt stiliseeritud, teisikud või eikeegid, kellele on antud mõne kuulsuse välimus", siis ütlevad inimesed, et "aga nad ei teadnud, et Donald Trump teab seda ja teist inimest", "ei teadnud, et Inglise kuninganna teab Kim Kardashiani", misjärel kuraator ütleb uuesti, et "aga ma just ütlesin teile, et need on kõik näitlejad ja teisikud" ja nad ütlevad uuesti, et "jajah, aga ma ei teadnud, et prints William teab Kim Kardashiani" ja kuraator ütleb uuesti, et "aga nad on näitlejad ja teisikud". Inimesed ei suuda teda uskuda, kui nad on kord seda juba näinud, sest pilt on nii võimas. Eriti kui tegemist on sellise suure ja petliku konstruktsiooniga. Aga inimesed usuvad sellegipoolest seda, mida nad näevad ja mitte oma aju. See on huvitav. Fotograafia on nii ahvatlev, et see sõidab su tervest mõistusest ja ajust üle.

Nii et su töö räägib rohkem neist, kes vaatavad, mitte neist, keda vaadatakse?

Täpselt nii. Kuulsused mind eriti ei huvita. Mind huvitab see, kuidas me oleme otsustanud mööda vaadata sellest, et fotograafia on petlik ja ei räägi meile tõtt. Me oleme otsustanud olla osa sellest valest. Minu arvates on see põnev.

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mida sa oled nende aastate jooksul kuulsustega seotud lummuse kohta teada saanud?

Et see kõik läheb ainult hullemaks. See on viimas meid väga ohtlikkusse ajastusse, kus kõik taandub sellele, mis piltidelt paistab, sest päris asjani pole kunagi võimalik jõuda. See on kõigest pealispind, et me valime nüüd presidentideks ja peaministriteks inimesi, kes on pealiskaudsed ning kellel on lihtsalt toredad soengud. Meil on praegusel ajal kolm suurt riigijuhti – Donald Trump, Boris Johnson ja Kim Jong-un – ainult seepärast, et neil on toredad soengud. Kas see pole pealiskaudne? Mitte ükski neist pole oma tööks kvalifitseeritud. Donald Trump on cha-cha [eesti keeles kehkenpüks – toim] , Kim Jong-un lihtsalt päris selle ameti, Boris Johnson tegeleb peamiselt endale geeli pähe panemise ja tüdrukute k*ppimisega. #MeToo järgsel ajastul mõjub see nagu keskaeg.

Ma ei märganud su töödes väga feministlikke teemasid. Kas sind huvitab feminism?

Muidugi, sest kõik need tööd näitavad seksistlikke mehi. Sul on Donald Trump, kes kasutab naisi ära. Stormy Daniels on huvitav, sest feministid toetasid teda ja siis ta otsustas veel rohkem raha kokku ajada, magades veelgi rohkemate meestega. Seda pärast Donald Trumpi skandaali. Feministid toetasid teda, rääkides sellest, kui häbiväärselt Donald Trump teda kohtles, et talle seksi eest maksis jne. Ta otsustas aga oma äri pressi tähelepanu abil veelgi laiendada. Ma arvan, et see on väga ettevõtlik mõtlemine.

Teatud mõttes on see väga feministlik.

Täpselt nii. Aga muidugi osadele feministidele see ei meeldinud.

Nii et sul ei ole vaja väga palju omaenda fantaasiaga vaeva näha, sa saad piisavalt vihjeid päriselustki?

See on üks osa tõtt ja teine osa fantaasiat. Aga muidugi, need on kõik väljamõeldised. Aga lõbustav on see, et me oleme kõik taandanud meelelahutusele. Meid pommitatakse uudistega ööpäev läbi ja me oleme hõivatud [nutiekraani] pühkimisega, kohvitass ühes ja iPhone teises käes. Aina pühime ja pühime, kuni oleme uimased. Nii et minu vaimukas ja lõbustav tähenduskiht – jäljendamine on alati lõbustav – peegeldab tegelikult asjaolu, et meie kultuur on taandatud pealiskaudsele meelelahutusele. Kui sa oled sellest tähenduskihist end läbi närinud, vaatad sa sellest kaugemale ja näed, et kaamera valetab. Ma tõestan, et kaamera valetab. Me elame meedia, suhtekorraldajate ja kuulsuste endi loodud valede mullis, mis seda rahamasinat töös hoiab.

Üks ajuteadlane, kellega ma üksaeg rääkisin, märkis, et huvi kuulsuste elu vastu on meile mõnes mõttes oluline, sest see õpetab meile inimeseks olemist.

Ma usun, et kuulsustest on saanud justkui uue aja religioon. Kuulsused on nagu pühakud, kes kõik esindavad eri asju. Kim Kardashian esindab uut tüüpi naist. Tead küll – suured rinnad, peenike piht, laiad puusad, ettevõtlus. Donald Trump esindab võimukat cha-cha't, kellest on saanud president. Inglise kuninganna esindab teatud mõttes tarka ristiema. Iga kuulsus esindab midagi teistsugust, mille suunas pürgida. Neist on saanud väikesed pühakud. Tänapäeval loeb rohkem inimesi kõmu-uudiseid kui käib kirikus.

***

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Inglise kuninganna poti peal räägib piiride nihutamisest ja tabude murdmisest. Sa ei suuda kuningannat potil ette kujutada, aga näed – siin ta on ja ta näeb väga päris välja. Ma pildistasin selle läbi ukseprao. See näitleja ei teadnud, et ma teda pildistan, ta oli liiga hõivatud ajakirja lugemisega. Ta vihkas seda pilti ja ütles, et "kuidas sa julged". Ta poleks sellega kunagi nõus olnud, et ma teda läbi ukseprao pildistan. Hiljem ta muidugi leppis sellega. Suurem osa neist piltidest [Fotografiska Tallinna näitusel] on pildistatud ilma, et näitlejad oleksid sellest teadlikud, et ma neid pildistan. Vahe on tohutu, sest siis saab sellest vaatluslik, mitte lihtsalt lavastatud olukord." – Alison Jackson.

***

Siin on palju pilte Inglise kuningannast ja Donald Trumpist. Peamiselt poliitikud. Kas sa ise pead end poliitiliseks inimeseks?

Mind huvitab poliitika väga. Mind huvitab poliitika ja poliitiliste tegelaste loomine ning ehitamine, sest nagu ma ennist ütlesin – me oleme praegu olukorras, kus telesaate juht on [USA] president ja kaks teist [riigijuhti] on ainult huvitatud soengutest ja võimust. See on see, millele me oleme taandatud.

Me elame tegelikult teatud mõttes kuulsuste ümbermääratlemise ajastul. Hiljuti oli olukord, kus Kim Kardashian läks USA presidendi juurde – kes on Donald Trump – et paluda abi räppari vabastamisel, kes oli Rootsis trellide taga. Kui sa räägiksid seda inimesele aastast 2011, siis ta ei usuks sind. Kui aeg oleks 10 aastat tagasi, siis võinuks see olla üks sinu piltidest, aga nüüd on see reaalsus.

Täpselt nii. Kuigi mind huvitavad alati privaatsed hetked, mitte lihtsalt uudised. Ma ei loe iga lugu, mis ajakirjanduses ilmub ja ma ei ole ise ajakirjanik. Mind huvitavad privaatsed hetked, millest me midagi ei tea.

***

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Alison viib mind pildi juurde, kus klaverit mängib justkui Elton John, kelle kõrval istub Inglise kuninganna Elizabeth II. Ta paljastab, et tegelikult on see päris Elton John.

"Mõnikord pildistan ma päris kuulsust võltskuningannaga." "See on paras ajuden*ss," märgin talle vastuseks. "See on paras ajuden*ss tõesti, aga siin [Fotografiska Tallinna näitusel] on mõned inimesed, kes on päris kuulsused. Ma teen seda päris sageli. Naljakas on see, et mul oli nii palju tegemist sellega, et kuninganna teisik näeks välja nagu päris, et ma unustasin Elton Johni juhendada. Ta ei näe väga Elton Johni moodi välja. Teisik näeb rohkem Elton Johni moodi välja," märgib Alison naerdes.

***

Kas sa tunned, et sul on võimu?

Jah, aga ma ei kasuta seda nii palju kui võiks.

Kui palju sa peaksid seda kasutama?

Inimesed peavad aru saama, kuivõrd ohtlik on kogu see ajastu, kuhu me suundumas oleme, kui sa ei suuda tõesti enam teha vahet sellel, mis on päris ja mis on võlts. See on ühiskonnale väga ohtlik, ja nagu ma ütlesin – me oleme osa sellest valest. Keegi meist ei võta midagi selle suhtes ette. Me sukeldume sügavale sellesse meediarämpsust ja -hullusest koosnevasse mulli ja meid ei huvita, et meid ahvatletakse uskuma valesid. Me teame, et meile ei serveerita tõtt. Nagu ma ennist ütlesin – sa ütled inimestele, et see pole tõsi ja nad ikkagi ei usu sind. Nad usuvad oma silmi, mis tähendab, et sa ei saa enam uskuda seda, mida sa näed. Sa ei saa enam omaenda taju uskuda, kui asi puudutab fotograafiat. Ma tahaks selle tõeliselt selgeks teha. Seepärast ma peangi ehk olema pisut karmim selles, mida ma avaldan. Peaksin tegema vastikustäratava filmi Donald Trumpist, mis näeb päris välja, aga on võlts. Täpselt nii vastikustäratava nagu ta ise ongi.

Kas sa saad end süüdistada, et oled ka ise osa sellest sotsiaalmeedia ja kõige võltsi ajastust?

Jah, aga ma alustasin sellega 20 aastat tagasi enne sotsiaalmeediat. Samal ajal 20 aastat tagasi kommenteerisin ma lihtsalt traditsioonilist meediat. Traditsiooniline meedia üritas näida süütu. Traditsiooniline meedia süüdistab seltskonnainimesi ja 10 aasta pärast, kui seltskonnainimesed on populaarsed, süüdistavad nad järgmist turunduskanalit, mida me praegu veel ei tea, mis see olla võiks. Aga kindlasti tekib midagi uut. Nii et Facebook ja Instagram on selleks ajaks kõik ajast maas ning meil on midagi muud, mille kaudu veel pöörasemalt oma elu läbi piltide elada. Sellest pole väljapääsu, kui me kord juba selle lõksu oleme jäänud. See on liiga isuäratav. Pildid on liiga ahvatlevad, liiga isuäratavad.

Jah, kui ma esimest korda neid pilte nägin, siis ma vaatasin need läbi vähemalt viis korda. Neid oli mõnus vaadata.

Jah, neid on mõnus vaadata. Ma arvan, et ma annan endale uuel aastal lubaduse avaldada paar pöörast filmi, et inimesed oma silmad lõpuks lahti teeksid.

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kas sa oled oma piltide pärast ka pahandustesse sattunud?

Muidugi. Ma satun alati pahandusesse. Aga ma olen väga ettevaatlik ses osas, mida ma ütlen, sest BBC vahendusel jõuavad mu filmid inimeste elutubadesse. Nii et ma pean olema eriti ettevaatlik. Aga ma olen ka vastutustundlik. Ma olen teistega arvestav. Ma ei ole lihtsalt teravalt kriitiline.

Nii et sul on oma punased jooned.

Nii on, aga need on mõistlikumad kui enamikul, sest sa näed seltskonnainimeste ringkonnas ja internetis täiesti ennekuulmatuid asju. Ma ei hakka neid teemasid praegu lahkama, vastasel juhul tähendaks see lihtsalt nende taastootmist. Aga need on ennekuulmatud.

Nii et on teemasid, mida sa oma piltidel pole valmis uurima?

Jah.

Nimeta mõni.

Palju on olnud juttu pedofiiliavõrgustikest jne. Ma ei taha sellist asja näidata lihtsalt näitamise enda pärast.

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Sa ei taha seda mingil moel lihtsalt taastoota.

Jah, ma ei taha seda mingil moel lihtsalt taastoota, ja ma usun, et see, kuidas sa seda kommenteerid, on tohutult oluline. Näiteks, ma ei tea, kas sa tead võltsdokumentaalide tegijat Chris Morrist, aga tema sai väga kuulsaks seepärast, et ta rääkis pedofiiliast, mida on minu meelest praegu väga ohtlik teha.

Millal see oli?

Ma ei tea, sa pead selle järele vaatama. Aga ma arvan, et praegu oleks seda väga keeruline teha. Aga see on praegu väga huvitav, see Epsteini juhtum jms.

Nii et sinu piltidelt Epsteini tüdrukutega tulevikus ei leia?

Võimalik, et leiab. Võib-olla (naerab). Võib-olla ma teen sellest telesaate.

Inimesed sinu piltidel. Päris inimesed. Kuidas sa nad leiad?

Teisikute agentuurid, näitlejate agentuurid, statistide agentuurid, reklaamid internetis, tänavalt leitud inimesed. Mõnikord selgub päris kuulsusega kohtudes, et temast saaks hea teisiku. Mõnikord on päris kuulsused väga head teisikud.

Kuidas inimesed reageerivad, kui sa neile tänaval juurde astud?

Oleneb, kellele teisikut otsida. Kui ta on kole või kriminaal, võib inimene saada väga vihaseks. Ma püüdsin leida Harvey Weinsteini teisikut ja see osutus väga keeruliseks, sest keegi ei tahtnud kas tema moodi välja näha või ei tahtnud, et teda nähakse Weinsteini moodi käitumas. Käitumas nagu p*rsevest.

***

Prints Philip Alison Jacksoni näitusel Kuninglikus Kunstiakadeemias. Tegemist on tõesti prints Philipiga. Autor/allikas: Alison Jackson

"Kas see on töödeldud?" – "Ei" – "Aga see ei saa olla päris prints Philip" – "Tegelikult see on päris prints Philip. Ta oli minu kunstikooli patroon. Ma käisin Kuninglikus Kunstiakadeemias. Ta külastas kooli iga päev ja keeldus printsess Dianat kujutavate tööde pärast mu lõpunäitust avamast. Aga ta tõesti kõndis sellest teosest mööda. Mu juhendaja vallandati, kuna ta lubas mul sellest pilti teha."

***

Kas sa vihkad kuulsusi?

Ei, ma ei vihka kuulsusi. Ma arvan, et kuulsused on tegelikult väga töökad. Neil on õnnestunud saada kuulsaks. Nad on leidnud kavala viisi, kuidas tuntuks saada, mille peale teised inimesed ei ole tulnud.

Kuningapere kujutamisest rääkides, sa oled ise ka britt. Ma ei tea öelda, kui palju inimesi Ühendkuningriigis ütleksid, et kuningapere on neile oluline, aga kas sa tunned, et neil on sinu kui briti elus roll?

Jah, sest kellelgi ei ole päriselt sellist kuningapere nagu meil. Nad on väga olulised.

Isegi aastal 2019?

Kindlasti. Meile väga meeldib meie kuningapere. Nad on olulised. Meile meeldib selline autoriteedikuju nagu seda on monarh. Me tõesti austame oma kuningannat.

Eriti Boris Johnsoni ajastul.

Jah. Kuninganna on üsna ehtne. Kuigi nad avaldavad ka omaenda propagandafilme kuningannast kodus. Nad on seda alati teinud.

Tõesti?

Jah, sa peaksid neid nägema, need on päris naljakad. See oli prints Philipi idee avaldada lühikesi koduvideoid, kui nad olid väga noored, et inimesed näeksid, kuidas monarhid elavad. Väga edasijõudnud mõtlemine. Aga ma kardan, et kui kuninganna sureb, siis pole prints Charles'il samaväärset tajutavat tähtsust ja kahjuks prints William magab juba praegu teiste naistega peale Kate Middletoni. Nii et ma kardan, et ta kaotab austuse, vähemalt kasvava naisauditooriumi hulgas. Segarassist uus printsess Meghan on huvitav. Ta on kaasaegne ja mõtlev naine, kuid ilmselgelt kuningapere jaoks paras peavalu.

Kas sa hoolid inimeste solvamisest?

Mitte eriti, sest kui sa muretsed inimeste solvamise pärast, siis sa ei teeks kunagi seda, mida mina teen, ja keegi peab neid asju ütlema, eks ole? Ma ei taha kellegi tundeid haavata. See pole asja mõte. Mõte on muuta meid teadlikuks sellest, mida me teeme. Muidugi võib juhtuda, et ma mõnikord haavan kellegi tundeid, aga üldiselt mitte. Elton John teab, et mu töö keskendub sellele, kuidas meedia kuulsusi ja avaliku elu tegelasi konstrueerib. Inimesed saavad sellest aru. Ainult mõned kuulsused otsustavad sellest mitte aru saada, näiteks Kate Moss ja veel paar.

Sulle ei saadeta sõimukirju ega midagi?

Ei (naerab). Mitte veel.

***

Alison Jacksoni näituse "Tõde on surnud" avamine Fotografiskas. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Alisonil on Donald Trumpi jaoks vähemalt viis teisikut. Ta räägib mulle lähemalt ühest, kes tema sõnul elab muidu masendavat elu vaeses ja ohtlikus linnaosas, aga on saanud tänu Donald Trumpi jäljendamisele endale justkui uue elu.

"Ta ei anna mulle Donald Trumpi parukat tagasi. Kohe, kui ta selle pähe paneb, hakkavad naised teda taga ajama ja ta ei anna seda mulle tagasi. Ta saab väga pahaseks, nii et meil on võttepäeva lõpus alati tüli. See parukas on mulle väga oluline. Selle tegemine maksis 25 000 naela ja ta ei anna seda mulle päeva lõpus tagasi, sest muidu hoiavad kõik naised temast eemale. Aga see annab talle võimu. Usu mind, kõik tahavad võimukaid inimesi k*eppida. Ta on paks ja kiilas tüüp ning äkitsi saab temast kuulus staar ja president. Inimesed ei hooli sellest, et ta pole päris."

Ta näitab mulle videot sellest, kus tema korraldatud äkketteaste pärast suleti New Yorgis 5. avenüü. Alisoni sõnul osutus see nii edukaks just selle sama Donald Trumpi teisiku pärast. Raamatuesitlusena kavandatud performance'ile, kuhu tal oli raha võtta ainult viis naist, tulid lõpuks kohale sajad naised, kes end tänaval alasti võtsid ja loosungitega lehvitama hakkasid. Alison võis oma raamatuesitluse ära unustada. Sellest oli saanud protest.

"New Yorgi politsei tuli meiega kaasa ja saatis meid sireenide ning autodega, sest meid oli terve kolonn – naised, Donald Trumpi teisik, välketendajate jõuk oma sõidukil jne. Nad pidasid meid kinni, aga lõpuks ei saanud nad meid vahistada ega midagi ja ütlesid, et hüva, me saadame teid Trump Tower'i juurde. Nad saatsidki meid sireenide ja autodega Trump Toweri juurde. Uskumatu. Ma poleks selle eest ise saanud maksta. Ma poleks kunagi saanud selleks luba. See on huvitav kommentaar meie ajale, kas pole? Inimesed ei hoolinud, et see oli teisik."

***

Kas keegi on sind kunagi selle [kellegi kujutamise läbi kuulsaks saamise – toim] võimaluse eest ka tänanud?

Teataval määral, aga siis nad ütlevad, et nad oleks seda ise ka saavutanud.

Tõesti?

Jah, see on väga naljakas. See tüüp [üks juba mainitud Donald Trumpi teisikutest – toim] on staar. Ta on palju olulisem kui mina, sest olenemata sellest, kas mina tegin temast staari või mitte, on tema see, keda televisioonis näidatakse. Nii et see osa tema ajust, mille olemasolust ta polnud varem teadlik – sest ta pole koolitatud näitleja ega selleks kuidagi valmistunud – läheb õhku täis ja ta läheb pööraseks. Sa küsisid, kas nad tänavad mind. Tegelikult mitte, sest see osa ajust, mis tegi temast viieks, viieteistkümneks minutiks staari, on piiritu. Sama asi on endlitega. Ma olen tähele pannud, et inimesed lükkavad mind eest ära, et nad saaksid endast pilti teha kohas, kus ma seisan. Inimesed saavad äkitsi justkui puuga pähe. Nad on tähtsamad kui teised, sest nad näevad iseend kaamerast. Sa oled ilmselt endlite põlvkonnast ja ei tea, milline oli aeg enne neid. Aga ma näen suurt erinevust inimeste suhtumises enne endleid ja praegu, kui kõigil on võimalik end ekraanilt näha. See on tohutult põnev. Millal endlid leitutatigi? 10 aastat tagasi?

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Umbes nii, võis olla küll. Millalgi sel ajal, kui Paris Hilton oli populaarne. 2006.

Jah, väga armas. Inimesed olid siis normaalsed ja mõistlikult viisakad. Inimesed ei ole enam viisakad, sest nad on väga tähtsad. Nende ego on täielikult üles puhutud. Tead küll, "peeglike-peeglike seina peal, kes on kauneim maailma peal" – mina, sest ma olen endli peal. See on väga huvitav nähtus ja osa sellest, millega ma tegelen. Need inimesed on eikeegid ja äkitsi antakse neile sama positsioon päris staariga. Sellest tüübist [ikka samast Donald Trumpi teisikust – toim] sai koletis. Täpselt nagu päris Donald Trump. Ta oli normaalne tüüp. Paks ja kiilakas. 75-aastane. Polnud oma eluga suurt midagi teinud. Aga äkitsi on ta staar. Ta on diiva. 30 sekundiga eikellestki diivaks.

Nii et su tööd toimivad tegelikult oma veidral metatasemel.

Jah, see on uskumatu. Muidugi ta peab natuke koletis olema, et tegelaskujule pihta saada. Aga kus on piir, see on omaette küsimus. Sama lugu on ka kuulsate näitlejatega. Paljudel kuulsatel näitlejatel on sama probleem, kas pole.

Kui palju sa seda võtteplatsil näed, et inimesed kaotavad end oma tegelaskujusse ära?

See juhtub nende kõigiga. Aga ma tahangi, et nad end oma tegelaskujusse ära kaotaksid. Nad peavad seda tegema, minu pärast.

Aga kui on aeg tegelaskujust välja tulla?

Ma ütlen nägemist. Aga minu assistent tegeleb nendega ja ta on alati väga ärritunud, sest riided ja parukad tuleb tagasi saada ja nad on ebaviisakad. See on huvitav. Kui sa teeks sellest dokumentaalfilmi, siis nad ei tunnistaks seda ealeski. Nad ei tunnistaks kunagi, et selle vahel, millised nad on tavaliselt ja millised nad on staarina, on erinevus. Sa näed seda ainult siis, kui kaamera filmib mind ja ma ehitan neid staariks üles, siis sa näed, kuidas nad käituvad. Nii et sul tuleb tegelikult vaadelda ja enne-pärast vaheline erinevus ära tabada.

See oli sama tüüp seal [ühes kaadritagust näitavas] videos ?

Jah. Siin on umbes viis Donald Trumpi.

Ta tundus olevat tõesti paras diiva.

Ojaa, aga ta peabki olema. Aga ta oli seda nii palju, et ma ei töötanud temaga aasta aega. Temaga oli võimatu töötada. Täiesti võimatu. See on väga keeruline, sest ma üritan luua pilte, mitte lihtsalt taasluua kedagi tänavalt. Ma teen seda seepärast, et minu meelest on põnev, et pilt on täpselt sama oluline kui päris inimene, seda isegi selle määrani, et inimesed on valmis [teisiku pärast] tänavatele kisama ja karjuma tulema.

See on su töö tõeliselt pöörane osa.

Täiesti pöörane.

Ma ei uskunud, et su tööl võib olla mõju, mis toob inimesed niimoodi tänavale.

See on väga huvitav. Ma tahaks, et mu mõju oleks suurem. Vastasel juhul on see minu jaoks veidi igav, sest ma teen seda tööd eesmärgiga, et sel oleks mõju.

Britid varem vihkasid su tööd, nüüd nad armastavad seda.

Ma arvan, et kõik armastavad. Mõned ehk vihkavad. Ma arvan, see saabki olla kas armastus või vihkamine, aga mitte kunagi passiivne.

***

Lõppeks ei pea Alison ennast tegelikult isegi fotograafiks. "Ma olen skulptor, kel õnnestus tulla kontseptsiooni peale, kuidas ma fotograafiat vihkan, sest see on petlik meedium. Kas sa usud fotograafiat? Ma tõestan, et sa ei saa fotograafiat uskuda. Mind pandi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse fotograafiat õppima ja ma vihkasin seda. Ma vihkan fotograafiat."

Alison Jacksoni näitus "Tõde on surnud" on avatud Fotografiska Tallinnas kuni 10. novembrini 2019.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: