Neeme Järvi: ERSO vajab noort ja värsket jõudu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Reede õhtul toimub Estonias Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 93. hooaja avakontsert. Neeme Järvile jääb see hooaeg peadirigendi ametis viimaseks. Elule pärast ERSO-t mõeldes märkis ta, et peadirigendi kohalt lahkumine ei tähenda hüvastijättu, vaid lihtsalt vähem tööd. Ta leiab ka, et selle koha peaks üle võtma keegi noor, kes oleks valmis ERSO-s ellu viima kaadrivahetusi ja tegelema muusikute madala palgaga.

"Ka sel avakontserdil me mängime huvitava loo, mille heliloojat pole üldse mängitud Eestis – see on Johannes Hiobi "Isade maa". See on kirjutatud 1940. aastal, mil ta mobiliseeriti Vene armeesse, saadeti Vorkutasse ning lasti maha. Aga ta kirjutas haruldase töö "Isade maa", mis on nagu Sibeliuse "Finlandia"," rääkis Järvi.

Hiobil on palju oratooriume, näiteks "Suitsev Siinai" ja veel mitu asja, mis ta on kirjutanud ja mida pole üldse ette kantud, rääkis ta. "Nii et me räägime Eesti muusikast. See on väga tähtis. Tuletame meelde Villem Kappi ja "Põhjarannikut" ja ka meie Eesti Meeskoor on kavas."

Avakontserdil on Järvi sõnul huvitav patriootiline alltekst, sest kontserdil on esindatud nii Eesti kui ka Saksa patriotism. "Sakslased olid hirmus õnnelikud, kui Inglismaa andis neile tagasi ühed saared Põhjameres ja sel puhul kirjutas Bruckner kantaadi "Helgoland". See kantaat on nii võimas ja pidulik ning üks Bruckneri viimaseid teoseid üldse, mida ta kirjutas js mis kanti ette Viinis Viini meeskoori 50. aasta juubeliks. Kui me nüüd neid kolme asja võrdleme, siis on kaks Eesti patriootilist asja ja üks Saksa patriootiline asi."

ERSO vajab muutusi

Neeme Järvile jääb ERSO 93. hooaeg peadirigendi ametis viimaseks. Järgmisest hooajast jätkab maestro ERSO eluaegse aupeadirigendina, seda tiitlit kannab ta aastast 2017.

"Mul on siiski küllaltki palju aastaid juba turjal ja ma jätan oma tööga mitte hüvasti, aga ma võib-olla teen teda natukene vähem. ERSO-t ma ei saa jätta nii, et minu tööaeg saab täis ja siis ma enam siia ei tule. Meie inimeste, rahva ja ERSO vahekord on nii heaks välja kujunenud juba ajalooliselt kui ka kaasajas, et me ei saa ju alt vedada üksteist, et ma enam järsku ei tule. Siin mitte mingisugust küsimust ei ole," selgitas Järvi.

Ta märkis, et vaja on noort ja värsket jõudu – inimesi, kes suudavad seda asja vedada, sest ERSO-s on vaja teha ka muudatusi. "Orkestris on vaja teha uuendusi. On vaja käia poliitikutega rääkimas. On vaja käia ministeeriumides rääkimas, et meie palgad on väikesed. Mulle on tähtis, et minu muusikud oleks meie vabariigis kõrgetasemeliselt hinnatud. Siin ei saa olla üldist demokraatiat, et me kõik oleme võrdsed ja saame kõik võrdseks. Me oleme erilise tasemega orkester. Keegi peab seda asja ajama."

Järvi sõnul on ERSO administratsioon väga hea, aga on vaja ka muusikut, dirigenti, noort inimest seda juhtima ning orkestris on vaja välja vahetada ka mitmeid muusikuid, kes peaksid võib-olla olema juba pensionil.

"Muusika on teataval määral ka ala, kus on vaja paremat kvaliteeti ja selleks on vaja leida muusikuid. Meil on praegu päris hea koosseis selles mõttes, et ajal, mil meil on vaba Eesti, on meil käinud paljud inimesed välismaal õppimas ja tagasi tulnud heade kunstnikena. Head töökohti meil muidugi on, aga mõningatest instrumentidest, pillidest ja inimestest on puudu. Nii et neid on vaja leida."

Seega tõdes Järvi, et vaja on noort dirigenti, kes nende asjadega tegeleks. "Samal ajal peab olema ka huvitav muusik, kes teeb eesti kaasaegset muusikat ja kes mängib eesti muusikat. Ta peab olema eestlane ja ta peab kindlasti olema ka väga kodus klassikalise muusika repertuaariga, et ta saaks hästi juhatada nii Brucknerit, Mahlerit, Beethovenit kui ka Mozartit ja kõike seda, et asi jätkuks kõrgel muusikalisel tasemel."

ERSO-t ta ise tulevikus kuulda ei tahaks. Ta tahab juhatada ERSO-t. "Mul on palju igasuguseid asju ka lintide pealt kuulata ja teha, et ma ei jõua kontsertidel käia. Ei ole nii, et ma istun kodus ja ei tea, mis homme teha. Mul on alati midagi teha. Kui ma siin ei juhata, siis ma juhatan kuskil mujal maailmas. Selles suhtes ega ma ilma tööta ei ole. Aga ma ei taha ka ühe koha peale kauaks pidama jääda, sest see võib tavaliseks muutuda. Peab olema natuke ebatavaline kogu aeg, et tulla jälle värskena tagasi."

Neeme Järvi on olnud ERSO peadirigent aastast 2010. Sel ajal on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri read täienenud noorte interpreetidega. Näiteks sai kontsertmeistriks Triin Ruubel ja tšellorühma kontsertmeistriks Theodor Sink.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Delta"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: