Vabamu alustab filmiõhtute sarjaga vabaduseni viinud revolutsioonidest ({{commentsTotal}})

Ida-Saksamaa tudengid Berliini müüril Brandenburgi värava juures. Berliini müür oli nii külma sõja kui Euroopa lõhestatuse sümboliks. Selle langemine 1989. aastal sümboliseerib uue ajastu algust Euroopas.
Ida-Saksamaa tudengid Berliini müüril Brandenburgi värava juures. Berliini müür oli nii külma sõja kui Euroopa lõhestatuse sümboliks. Selle langemine 1989. aastal sümboliseerib uue ajastu algust Euroopas. Autor/allikas: University of Minnesota Institute of Advanced Studies

Teisipäeval, 1. oktoobril algab Vabamus uus filmiõhtute sari, mis keskendub kolmekümne aasta eest Ida- ja Kesk-Euroopas toimunud ühiskondlikele ja poliitilistele muutustele, mis päädisid pool sajandit kestnud kommunistlike režiimide kokkuvarisemise ja Euroopa demokratiseerumise lainega.

80 aastat tagasi sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajase lisaprotokolliga jaotati Ida-Euroopa mõjupiirkondadeks. Järgnes II maailmasõda, mille tulemusel lõhenes Saksamaa, Euroopa ja kogu ülejäänud maailm. Sõja lõppedes jäid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid 50 aastaks raudse eesriide taha ning võitsid 1989. aastal alanud revolutsioonide tulemusel tagasi kauaoodatud vabaduse ja iseseisvuse.

Vabamu programmijuhi Aive Peili sõnul oli 1989. aasta revolutsioonide keskmes kodanikuühiskond, kes ei olnud vana korraga nõus, nõudis valjuhäälselt ja avalikult õiglust ning kritiseeris võimu. "30 aasta tagune julgus seista oma õiguste ja vabaduste eest ning koostegutsemine võiksid olla eeskuju ja mõtteaine nii tänapäeval kui ka tulevikus." 

Koostöös saatkondadega rulluvad Vabamu filmiekraanil oktoobri ja novembrikuu õhtutel lahti üheksa riigi lood iseseisvuspüüdlustest ning vabadusihast kommunistliku režiimi ahelates. Koos sissejuhatavate vestlustega jõuavad vaatajate ette nii mängu- kui dokumentaalfilmid. 

Sarja avafilm, mis linastub teisipäeval, 1. oktoobril, on Slovakkia dokumentaalfilm "Paberpead" (1995). Film annab arhiivimaterjalide, tunnistajate lugude ja lavastatud etenduse kaudu ülevaate isiku ja võimu suhetest totalitaarses ühiskonnas, moodustades mosaiigilaadse ülestunnistuse inimõiguste rikkumisest Tšehhoslovakkias aastatel 1945–1989.

Leedu ja Poola filmid toovad vaatajate ette vastupanuvõitluse läbi rokkmuusika, Läti ja Ukraina dokumentaalfilmide teema on aga poliitilised meeleavaldused. Filmisarjas linastub ka "Quod erat demonstrandum" (2013), mis keskendub 1980. aastate alguse repressioonidele Rumeenias. "Bolse vita" (1995) seevastu räägib siirdeühiskonnaga kaasnevatest probleemidest Ungaris 1980. aastate lõpul. Saksa filmis näeb aga läbi huumoriprisma lugu Berliini müüri langemisest. Sarja lõpetab Tšehhi isikulooline film Václav Haveli abikaasast Olgast. 

Kui sarja esimest filmi saab näha teisipäeval, 1. oktoobril, siis järgmised filmid jõuavad vaatajate ette igal oktoobri- ja novembrikuu kolmapäeval kell 18.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: