"Kalamaja muuseum on alles loomisel, aga inimesed tahavad juba näha, kuna me aga muuseumisse sisse ei saa lasta, siis mõtlesime, et toome selle muuseumi tänavatele," ütles Paatsi ja selgitas, et sada aastat tagasi elasid Kalamajas väga erinevad inimesed. "Seal oli erinevaid inimesi, kes käisid vanalinnas tööl, täiesti tavalised pered, aga olid tõesti need samad keldri- ja pööningukorterites elavad inimesed, keda fotograaf Hans Soosaar käis pildistamas."

Kristi Paatsi tõi ka välja, et Hans Soosaar, kes oli tol ajal väga noor fotograaf, käis Kalamajas ringi ja ei olegi teada, kuidas ta pildistatud inimestega jutule sai. "Meil on kümme fotot, mille me oleme paigutanud Kalamajas nende samade majade ette, kus need inimesed kunagi elasid, mõni maja on ka hävinud."

Näitus kannab pealkirja "Kuhu ühtegi päikesekiirt ei paista", sest mõned inimesed elasid ka korterites, kus polnud isegi lampi. "Hans Soosaar käis ka Tallinnas teistes piirkondades selliseid pilte tegemas."