ERR.ee video: milline on luule tähendus tänapäeva Eesti ühiskonnas? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Reedel toimus Tallinna keskraamatukogus Aleksander Sibulale pühendatud erialapäev. ERR kultuuriportaal kandis üle päeva vestlusringid, millest teises oli luubi all luule tähendus tänapäeva Eesti ühiskonnas.

Tänavu möödub keskraamatukogu kauase direktori ja Eesti raamatukogunduse arendaja Aleksander Sibula sünnist 135 aastat.

Erialapäeval oli tähelepanu keskmes viimastele aastatele iseloomulikud tendentsid – eestlaste suur huvi esoteerikakirjanduse ning leige huvi luule laenutamise vastu. Vestlusringides arutasid kirjastajad, ajakirjanikud, luuletajad ja erinevate valdkondade eksperdid, milline on raamatukogu vastutus esoteerikakirjanduse levikul ning kes ja mida saaks teha luule populariseerimiseks. Erialapäev pakkus vaatenurki, kuidas kaasaegse raamatukogu kasutaja vajadustele vastata.

Teine vestlusring keskendus luulele. Tallinna Keskraamatukogus oli 2018. aastal 4030 erinevat nimetust luuleraamatut, millest enam kui pooli nimetusi (56,7 protsenti) ei laenatud möödunud aastal kordagi. Vestlusringis otsiti vastust küsimusele, mida teha, et iga luuleraamat leiaks lugeja. Kuna luulehuvilisi napib, kas raamatukogu võiks siis luulet vähem osta ning hankida selle asemel rohkem näiteks lastekirjandust? Kes peaks luulet populariseerima – looja, kirjastaja, raamatukoguhoidja, õpetaja, ajakirjanik, veel keegi? Paneeli juhtis luuletaja Maarja Kangro ning selles osalesid luuletaja Jan Kaus, Sirbi kirjandustoimetaja Pille-Riin Larm, kirjastuse Hea Lugu juht Tiina Kaalep ja Eesti Rahvusringhäälingu kultuuritoimetaja Valner Valme.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: