Tõnis Tootsen: tahtsin pakkuda lugejatele võimalust kohtuda tundmatuga ({{commentsTotal}})

Tõnis Tootsen võitis äsja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade jagamisel vabakategoorias teosega "Esimene päev".

Tõnis Tootsen ütles Eesti Kirjanike Liidu ja kultuuriportaali koostöös valminud videointervjuus, et "Esimene päev" on eksperimentaalkirjanduslik ulmeromaan, mida on raske määratleda. "Teos on kantud taoistlikest tuultest, mis tähendab, et ta mängib erinevate polaarsustega," sõnas Tootsen ja tõdes, et raamatupoes on ta näinud teost nii kodumaise ilukirjanduse, krimi, põnevike, kunsti ja isegi esoteerika riiulitel. "Mingis mõttes on see hea kompliment, et kataloogivale meelele on tegemist paraja väljakutsega."

"Ma tahtsin kirjutada raamatut, millest ma olen ise alati unistanud," selgitas autor. "Ma tahtsin pakkuda lugejatele võimalust kohtuda tundmatuga, meie kultuuris selliseid võimalusi napib," sõnas ta ja tõdes, et meie kultuuriruumis on aukohal just tuntu ja teatu. "Ei ole mõeldamatu kultuur, mis seab aukohale selle, mida ei teata, sellisest asjast unistades ma raamatu "Esimene päev" kirjutasingi."

"Kui mitte lähteülesandeks võtta, et sa pead kirjutamisega rikkaks saama, siis kindlasti tasub kirjutada," nentis Tõnis Tootsen ja lisas, et see toidab hinge. "Tuleb leida nende vahel balanss, et toidetud saaks nii hing kui rahakott," ütles ta.

"Lauri Sommeri "Lugusid lõunast" on nagu pappkaante vahele köidetud killuke kodumaa, kohustuslik kirjandus Alev Strömile ja teistele koduigatsuse käes vaevlevatele väliseestlastele või ka kõigile, kes kodumaal elades koduigatsuse käes vaevlevad," mainis Tootsen ja tõi välja ka teosed "Klaaslaps" ning "HAPKOMAH", mis tema arvates näitavad kohti, kuhu muidu valgus ei paista. "Luulevaldkonnast puges mulle väga naha vahele Triin Soometsa koondkogu "Valitud omadused"."

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: