Vabaõhumuuseumis saab kogeda teraapilist püstkoda ({{commentsTotal}})

Marianne Jõgi
Marianne Jõgi "Interauraalne kontuur I". Autor/allikas: Kristina Õllek

Septembrikuu lõpuni on Vabaõhumuuseumis avatud kunstnik Marianne Jõgi paariaastase uurimistöö tulemusel teostunud kaks arhitektuurset installatsiooni koondpealkirjaga "Metatalu elemendid".

Tegu on Eesti kontekstis ambitsioonikate maakunsti teostega, millel on inimestele teraapiline ja stressi vabastav toime, teatab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

"Hele teekond. Interauraalne kontuur" asub muuseumi vanas veskis ning mikrofoni hingates kajab vastu kogeja enda hingamine koos erinevate loodusilmingute nagu tuulepuhangute, sookurgede laulu ja veevulina häältega. Veskilkäijale on see läbi aegade olnud helge kogemus ja teose eesmärk on läbi loodud ruumi tajuda mõõtmata aega. Olemist kirjeldatud keskkonnas võib võrrelda mediteerimisega, mis kutsub esile alfa-laineid ajus, rahu ja heaolu tunnet.

"Interauraalne kontuur I" asub muuli ääres. Teoseni pääseb paadiga või ka jala läbi madala merevee. Seal on koht omaette mõtisklemiseks. Septembri lõpuni saab installatsiooni ruumis viibides jälgida Lüüra tähtkuju kõige heledama tähe Veega näilist liikumist tähistaevas. Kuigi me oleme harjunud mõtlema Põhjanaelast kui absoluudist, toimub Põhjanaela ja Veega vahel tsükliline liikumine, mis on inimmeelele hoomamatult pikaajaline ning mille tulemusel vahetub nende kahe vahel polaartähe roll. Teos, mille vormiloome põhineb inimese tajueelistuste uurimise tulemustel, aitab kogeda mikro- ja makrotasandi pendeldamisi meie peene närvisüsteemi ja kosmose vahel.

Marianne doktoritöö teemas kajastub küsimus, kuidas mõjutada inimest lõõgastumise, heaolu, loovuse ja õpivõime suunas erinevate stressi maandavate keskkondade kaudu. Seda teadlikku akustilise projekteerimise meetodit, mis ühendab neuroteaduse ruumigeomeetriaga on Jaapanis suurte kontsertsaalide kujundamisel edukalt ja laialdaselt rakendanud teadlane ja praktiseeriv akustik Yoichi Ando, kes on ka Marianne Jõgi väitekirja juhendaja.

Projekt "Metatalu elemendid" on osa Vabaõhumuuseumi 60. juubeliaastale pühendatud programmist. See on avatud septembrikuuni, Eesti Vabaõhumuuseumi 2017. aasta näitusehooaja lõpuni.

Neljapäeval 17. augustil toimub arenduskeskuse "Ateljeevisiitide" sarjas kohtumine Marianne Jõgiga Vabaõhumuuseumis, kes räägib teoste saamisloost ja taustast.

Marianne Jõgi sündis 1983. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna magistriõppe ning õpib hetkel Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppes, kus uurib arhitektuurset akustikat ja uudseid keskkonnatehnoloogiaid. Jõgi on tihedalt seotud ka muusikaga ning on lõpetanud muusikateooria eriala Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Tema ruumilised teosed aitavad luua seoseid läbi arhitektuurse vormi. Ta on osalenud näitustel ja loomingulistes projektides alates 2005. aastast. 2013. aastal pälvis ta Noore Kunstniku Preemia oma installatsiooni "Kuuldamatud" eest.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: