Vabaõhumuuseumis saab kogeda teraapilist püstkoda ({{commentsTotal}})

Marianne Jõgi
Marianne Jõgi "Interauraalne kontuur I". Autor/allikas: Kristina Õllek

Septembrikuu lõpuni on Vabaõhumuuseumis avatud kunstnik Marianne Jõgi paariaastase uurimistöö tulemusel teostunud kaks arhitektuurset installatsiooni koondpealkirjaga "Metatalu elemendid".

Tegu on Eesti kontekstis ambitsioonikate maakunsti teostega, millel on inimestele teraapiline ja stressi vabastav toime, teatab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

"Hele teekond. Interauraalne kontuur" asub muuseumi vanas veskis ning mikrofoni hingates kajab vastu kogeja enda hingamine koos erinevate loodusilmingute nagu tuulepuhangute, sookurgede laulu ja veevulina häältega. Veskilkäijale on see läbi aegade olnud helge kogemus ja teose eesmärk on läbi loodud ruumi tajuda mõõtmata aega. Olemist kirjeldatud keskkonnas võib võrrelda mediteerimisega, mis kutsub esile alfa-laineid ajus, rahu ja heaolu tunnet.

"Interauraalne kontuur I" asub muuli ääres. Teoseni pääseb paadiga või ka jala läbi madala merevee. Seal on koht omaette mõtisklemiseks. Septembri lõpuni saab installatsiooni ruumis viibides jälgida Lüüra tähtkuju kõige heledama tähe Veega näilist liikumist tähistaevas. Kuigi me oleme harjunud mõtlema Põhjanaelast kui absoluudist, toimub Põhjanaela ja Veega vahel tsükliline liikumine, mis on inimmeelele hoomamatult pikaajaline ning mille tulemusel vahetub nende kahe vahel polaartähe roll. Teos, mille vormiloome põhineb inimese tajueelistuste uurimise tulemustel, aitab kogeda mikro- ja makrotasandi pendeldamisi meie peene närvisüsteemi ja kosmose vahel.

Marianne doktoritöö teemas kajastub küsimus, kuidas mõjutada inimest lõõgastumise, heaolu, loovuse ja õpivõime suunas erinevate stressi maandavate keskkondade kaudu. Seda teadlikku akustilise projekteerimise meetodit, mis ühendab neuroteaduse ruumigeomeetriaga on Jaapanis suurte kontsertsaalide kujundamisel edukalt ja laialdaselt rakendanud teadlane ja praktiseeriv akustik Yoichi Ando, kes on ka Marianne Jõgi väitekirja juhendaja.

Projekt "Metatalu elemendid" on osa Vabaõhumuuseumi 60. juubeliaastale pühendatud programmist. See on avatud septembrikuuni, Eesti Vabaõhumuuseumi 2017. aasta näitusehooaja lõpuni.

Neljapäeval 17. augustil toimub arenduskeskuse "Ateljeevisiitide" sarjas kohtumine Marianne Jõgiga Vabaõhumuuseumis, kes räägib teoste saamisloost ja taustast.

Marianne Jõgi sündis 1983. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna magistriõppe ning õpib hetkel Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppes, kus uurib arhitektuurset akustikat ja uudseid keskkonnatehnoloogiaid. Jõgi on tihedalt seotud ka muusikaga ning on lõpetanud muusikateooria eriala Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Tema ruumilised teosed aitavad luua seoseid läbi arhitektuurse vormi. Ta on osalenud näitustel ja loomingulistes projektides alates 2005. aastast. 2013. aastal pälvis ta Noore Kunstniku Preemia oma installatsiooni "Kuuldamatud" eest.

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: