Suri Aarne Üksküla ({{commentsTotal}})

{{1509288540000 | amCalendar}}

Pühapäeva pärastlõunal suri pärast rasket haigust näitleja ja teatripedagoog Aarne Üksküla.

Aarne-Mati Üksküla sündis 21. septembril 1937. aastal Tallinnas.

Üksküla lõpetas 1956. aastal Tallinna 7. keskkooli, õppis aastatel 1956–57 Tallinna Pedagoogilises Instituudis.

1961. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Üksküla on töötanud Rakvere Teatris (1961–68), Pärnu Endlas (1968–78), aastatel 1985–88 ja 1993–2002 Draamateatris ning aastatel 1988–93 Vanalinnastuudios.

Samuti on ta olnud aastatel 1978–2000 (vaheaegadega) ka lavakunstikooli õppejõud (1978–82 kateedri juhataja, 1978–82 ja koos Lembit Petersoniga 1982–86 kursuse juhendaja, aastast 1998 professor) ning 1997–99 Eesti Humanitaarinstituudi teatriala õppejõud.

Lisaks näitlemisele on ta teinud ka lavastusi.

Üksküla on mänginud kuuldemängudes („Mozart ja Salieri”, 1994, „Naksitrallid”, 1997, „Leino läheb Eestisse”, 1998, „Ketas”, 1999, „Hääled”, 2008), telelavastustes („Härra Barnett”, 1980; „Truu naine”, 1982; „Wikmani poisid”, 1995; „Mäng”, 1996;„Ma armastasin sakslast”, 1998), teleseriaalides („V.E.R.I.”, 1995–97; „M Klubi”, 1997–98; „Salmonid”, 1993–95; „Õnne 13”, 1999–2012) ja filmides („Ühe suve akvarellid”, 1966; „Pisuhänd”, 1982, mõlemad Eesti Telefilm; „Peata ratsanik”, 1972, Lenfilm; „Naine kütab sauna”, 1979; „Doktor Stockmann”, 1988; „Sügis”, 1990, kõik Tallinnfilm; „Vana Daami visiit”, 2006, Exitfilm, Eesti Televisioon, Kell Kümme; „Üks mu sõber”, 2011; „Elavad pildid”, 2013, mõlemad Exitfilm).

Samuti on ta untud ka tekstilugejana, dubleerinud ja andnud hääle paljudele tegelastele animatsioonfilmides.

Esimesest abielust Siina Ükskülaga on Aarne Ükskülal poeg Sander Üksküla, kellel on täisealised tütar Sandra Uusberg ja poeg Kristjan Üksküla.

1978. aastast oli Aarne Üksküla elukaaslaseks näitlejanna Maria Klenskaja. Neil on ühine tütar Mari-Leen Üksküla, kellel on poeg ja tütar.

Aunimetusi ja autasusid

Eesti NSV teeneline kunstnik (1974)

Eesti NSV rahvakunstnik (1986)

Theodor Altermanni preemia 1985

Meesnäitleja preemia 1988

Meeskõrvalosa auhind 1997

Eesti Raadio näitlejapreemia 1998

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1998

Karl Adra nimeline auhind 2005

Priit Põldroosi nimeline auhind 2008

Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2004 ja 2009

Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2006

Valgetähe IV klassi teenetemärk (1998)

Riigivapi IV klassi teenetemärk (2006)

Olulisemad osatäitmised

Šura (Zaki ja Kuznetsovi Kaks värvi, 1961, diplomilavastus Vanemuises)

Pavel (Otčenašeki Romeo, Julia ja pimedus, 1961)

Kretšinski (Suhhovo-Kobõlini Kretšinski pulm, 1962)

Cary (Mirodani Kuulus 702, 1963)

Malvolio (Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö, 1964)

Halena (Kohouti Kolmas õde, 1964)

Wang (Brechti Hea inimene Sezuanist, 1965)

Lendur (Saint-Exupéry ja Raidi Väike prints, 1965)

don Juan (Frischi Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu, 1966)

Lipnik (Lavrenjovi ja Kurtna Viimne lask, 1967)

Gustave (Anouilh’ Varaste ball, 1968 Rakvere Teatris)

Mees (Choiński Alarm, 1969)

Frank (Delaney Armunud lõvi, 1970)

Ljamin (Volodini Ärkamine, 1971)

doktor Wangel (Ibseni Naine merelt, 1973)

esitaja (Liivi ja Normeti Valu, 1973)

Niilas (Vallaku ja Undi Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, 1974)

Tartuffe (Molière’i Tartuffe, 1975)

Väitsa-Mackie (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1975)

Tiit Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1976)

Lawrence Shannon (Williamsi Iguaani öö, 1976)

George (Albee Kes kardab Virginia Woolfi?, 1977)

Sergei Vassiljevitš Bassov (Gorki Suvitajad, 1977)

Narr, Joosep, Väeülem, Siseülem jt ülemad (Tammsaare Kuningal on külm, 1977)

Anton Semjonovitš Makarenko (Makarenko ja Karusoo Makarenko koloonia, 1979 Noorsooteatris)

Ben Jonson (Bondi Bingo, 1979 Draamateatris)

Adam (Weskeri Neli aastaaega, 1980 Noorsooteatris)

Viktor Mihhailovitš Karenin (Tolstoi Elav laip, 1980 Draamateatris)

Al Lewis (Simoni Päikesepoisid, 1981 Draamateatris)

Kreon (Anouilh’ Antigone, 1982 Ugalas ja 1998 Theatrumis, viimase eest aastapreemia)

Richard (Albee Kõik aias, 1982 Ugalas)

Alexandre Amilcar (Jamiaque’i Härra Amilcar, 1983 Noorsooteatris)

Ornifle (Anouilh’ Tuuleiil, 1984 Vanalinnastuudios)

Sirõi (Mišarini Seoses üleminekuga teisele tööle, 1985)

Gustav Kaljas (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987, näitlejaauhind)

Davies (Pinteri Majahoidja, 1987)

Mees kontrabassiga (Süskindi Kontrabass, 1989)

Jasper (Gray Finaal, 1990)

Robert (Mameti Elu teatris, 1991 Draamateatris)

Parun (Mrożeki Küürakas, 1992)

Klaver (Anouilh’ Orkester, 1992)

Walter (Churchilli Meister, 1993 Draamateatris)

Eugene (Norèni Ja anna meile varjud, 1993 Draamateatris)

James Tyrone (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1994)

Maurus (Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool, 1995)

Thomas Gray (Sabbathi Poisid sügisel, 1996)

Ivan Romanovitš Tšebutõkin (Tšehhovi Kolm õde, 1996, näitlejaauhind)

Harald Lusikas (Kivirähki Atentaat, 1997)

krahv Zdenko von Borotin (Grillparzeri Esiema needus, 1997)

Caribaldi (Bernhardi Harjumuse jõud, 1998, aastapreemia)

Willie Clark (Simoni Päikesepoisid, 1998 Vanalinnastuudios)

Frank (Russelli Rita koolitamine, 1999, diplomilavastus Theatrumis, ka juhendaja)

Wilfred Bond (Harwoodi Kvartett, 2001)

Rehepapp (Kivirähki Rehepapp, 2001)

Vassili Ivanovitš Bazarov ja Pavel Petrovitš Kirsanov (Turgenevi ja Šapiro Isad ja pojad, 2002 Tallinna Linnateatris, mängis alates 2003 ka Kirsanovi rolli, laureaat festivalil Draama 2003)

Vürst (Kivastiku Teener, 2003 VAT Teatris)

Porfiri Petrovitš (Dostojevski ja Nüganeni Kuritöö ja karistus, 1999 Tallinna Linnateatris, mängis rolli 2003–05)

Sheff (Anouilh’ Linnud, 2003 Vanalinnastuudios)

Amandus Adamson jt (Kivastiku Külmetava kunstniku portree, 2004, R.A.A.A.M.)
härra Maurus (Tammsaare ja Nüganeni Tõde ja õigus. Teine osa, 2005 Tallinna Linnateatris)

Polkovnik (Tomczyki Nürnberg, 2008 VAT Teatris)

Pearu (Tammsaare ja Lennuki Wargamäe Wabariik, 2008 Tallinna Linnateatris)

Lavastusi

Armastus tuleb ja läheb: Zorini Lahkumine, Saroyani Hei, on seal keegi?, Kinossita Kuresuled ja Galsworthy Päike (1964, ka mängis kõigis)

Huovineni ja Üksküla Selle suve sinised mõtted (1967)

Traadi ja Üksküla Kohvioad (1975)

Zurabovi Lika (1985, diplomilavastus Ugalas, ka tõlge)

Haveli Mis te norutate! (1992, diplomilavastus Vanalinnastuudios)

Kivastiku Kits viiuli ja õngega (2006, R.A.A.A.M., koos Raimo Passiga)

Allikas: ERR, Eesti Entsüklopeedia



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: