Margot Visnap: Üksküla oskas pööraselt naerutada ({{commentsTotal}})

Telelavastus
Telelavastus "Pisuhänd", lavastaja Ago-Endrik Kerge: Matilde - Anne Paluver, Ludvig Sander - Jüri Krjukov, Vestmann - Aarne Üksküla, sekretär - Kalju Orro, Tiit Piibeleht - Urmas Kibuspuu. 1981 Autor/allikas: Heidi Maasikmets/ERR

Teatrikriitik Margot Visnap kirjutas Aarne Üksküla lahkumise järel oma Facebooki-lehel, et Üksküla võis rollis olla meeletult naljakas, mis ei tähendanud aga tõelise vaimsuse lämmatamist.

29. oktoobril Aarne Üksküla lahkumise päeval

 

Aarne Üksküla oli ka vaimustav komöödianäitleja. Kaevasin oma teismeea teatrimälu sopist üles ühe osatäitmise aastast 1976. Kõik mäletavad Üksküla Vestmanni osatäitmist ETV telelavastusest „Pisuhänd“ (1981), ent ilmselt vähesed teavad, et ta mängis Pärnu teatris Vello ja Linda Rummo lavastuses „Pisuhänd“ Piibelehte (1976). Üksküla Piibeleht oli nii pööraselt naljakas kuju, et ausõna, rahvas saalis väänles homeerilistes naerukrampides.

Asi polnud ainult selle blondi hipiparuka, mummulise särgi ja kukepükstega Piibelehe koomilises tõlgenduses. Üksküla Piibeleht oli ühtaegu meeletult naljakas, aga samas vaimult kogu Vestmanni kambast nii üle, nii vaba. Üksküla Piibelehes kobrutas puhas rõõm ja lust, millega ta justkui nukujuht tõusikutest marionette liigutas. On üsna lohutav mõelda toonasele tõlgendusele ka täna: tõeline vaimsus ei lase ennast kunagi lämmatada. Aarne Üksküla oli siis 39-aastane. Järgmisel aastal sündis üks tema tipprollidest – George Adolf Šapiro lavastuses „Kes kardab Virginia Woolfi?“.

Hüvasti, Maestro!

 

Avaldame Margot Visnapi loal ka tema sissekande Aarne Üksküla hiljutiseks 80. sünnipäevaks:

21. septembril Aarne Üksküla sünnipäeval 

Üksküla – maailma parim küla

1994. aastal tegi ajakirja Favoriit toonane, ei mäletagi, kas peatoimetaja või tegevtoimetaja Priit Pullerits mulle ettepaneku kirjutada Aarne Üksküla portree. Nii ahvatlev pakkumine, et võttis jalust nõrgaks. Olin õnne tipul, kui, julgenud talle helistada, Aarne Ükskülalt ihaldatud jah-sõna kätte sain. Niisugune täht! Kuigi toona seda väljendit suurt veel ei kasutatud.

Olen igati Aarne Ükskülaga nõus, et ta pole meedia „ahvatlustele” järgi andnud ja neid alati tõrjunud. Sattus ju toonagi, kollase ajakirjanduse sünni lävel meie Favoriidis ilmuma pidanud artikkel (see oli nagu meie ühine artikkel, tegime seda Ükskülaga koos mitu kuud ja põhjalikult) kriitilisele kaalukausile. Nimelt soovis Pullerits, et Favoriidi esikaanele peaks lavastama foto, kus Ükskülal oleks käe peal kuldne Rolexi kell, suus vägev sigar, juuksed pumatiga võitud, ees kikilips ja ülikond umbes Stockmannist. Pulleritsul oli isegi mingi ameerika ajakirja väljarebitud esikaas, millega ta mu nina all lehvitas. Laitsin toimetajale mõtte maha. Kinnitasin, et Üksküla ei nõustu niisuguse värgiga eales.

Aga naljaviluks rääkisin sellest Ükskülale, et vaadake, milline tobe esikaane mõte on toimetajal. Rumal olin. Üksküla vihastas ja keeldus üldse loo avaldamisest. Kuigi lugu, üle 30 000 tähemärgi pikk, oli valmis. Kuidagimoodi silusin toimetaja lolli ettepaneku ära ja lugu ilmus. Aga ilma esikaanefotota. See on üks piinlikem tööalane seik mu elus. Siiani hakkab häbi, kui sellele mõtlen. Mitte artiklile, vaid sellele ajakirjanduslikule pakendile, millesse Aarne Üksküla prooviti pressida. Olin justkui ka ise osaline ajakirjanduslikus manipulatsioonis andeka inimesega.

Ent lugu Ükskülaga teha oli vahva. Küllap me vestlesime vist ka tema garderoobis, aga rohkem meeldis talle juttu ajada Draamateatri kohvikus, kus päeval, kui majas proovid käisid, oli vaikne ja mõnus. Eriti on meeles üks õhtupoolik, kui Üksküla ettevõtmisel mööda vanalinna baare kondasime ja ta mind oma lemmiknapsi, Beefeateri džinni hindama õpetas. Küllap on artiklisse jõudnud eriti värvikad ja avameelsed meenutused pärit just neist vestlustest. Üksküla ei usaldanud ajakirjandust. Aga kui ta sind usaldas, siis ta usaldas.

Elagu Maestro!

PS: Pealkiri on pärit minu Sirbi artiklist aastast 2009, kui ta pälvis kultuuri elutööpreemia ja otsustas sellega kaasas käinud miljonist kroonist 
suurema osa annetada teatriveteranide ühingule ning lubas ka ülejäänu ära anda. „Ma ei salli raha, aga olen rõõmus, et saan seda jagada,“ ütles toona Üksküla. 

 

Toimetaja: Valner Valme



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: