Galerii: Kolleegid ja lähedased jätsid Aarne Ükskülaga hüvasti ({{commentsTotal}})

{{1509789240000 | amCalendar}}

Täna toimus Tallinna Kaarli kirikus hüvastijätt näitleja ja teatripedagoogi Aarne Ükskülaga, keda saabusid mälestama kolleegid ja lähedased.

Aarne-Mati Üksküla sündis 21. septembril 1937. aastal Tallinnas.

Üksküla on mänginud end publiku südamesse paljude rollidega ning teinud lisaks näitlemisele ka lavastusi.

Üksküla on mänginud kuuldemängudes ("Mozart ja Salieri", 1994, "Naksitrallid", 1997, "Leino läheb Eestisse", 1998, "Ketas", 1999, "Hääled", 2008), telelavastustes ("Härra Barnett", 1980; "Truu naine", 1982; "Wikmani poisid", 1995; "Mäng", 1996;"Ma armastasin sakslast", 1998), teleseriaalides ("V.E.R.I.", 1995–97; "M Klubi", 1997–98; "Salmonid", 1993–95; "Õnne 13", 1999–2012) ja filmides ("Ühe suve akvarellid", 1966; "Pisuhänd", 1982, mõlemad Eesti Telefilm; "Peata ratsanik", 1972, Lenfilm; "Naine kütab sauna", 1979; "Doktor Stockmann", 1988; "Sügis", 1990, kõik Tallinnfilm; "Vana Daami visiit", 2006, Exitfilm, Eesti Televisioon, Kell Kümme; "Üks mu sõber", 2011; "Elavad pildid", 2013, mõlemad Exitfilm).

Samuti on Üksküla tuntud tekstilugejana, dubleerinud ja andnud hääle paljudele tegelastele animatsioonfilmides.

Esimesest abielust Siina Ükskülaga on Aarne Ükskülal poeg Sander Üksküla, kellel on täisealised tütar Sandra Uusberg ja poeg Kristjan Üksküla.

1978. aastast oli Aarne Üksküla elukaaslaseks näitlejanna Maria Klenskaja. Neil on ühine tütar Mari-Leen Üksküla, kellel on poeg ja tütar.

Toimetaja: Rutt Ernits



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: