"Ma tahaks, et nad väga lollid ei oleks, ja et neil oleks uudishimu," ütles lavakunstikateedri õppejõud Kalju Komissarov hiljem kuulsaks saanud 13. lendu 1984. aastal enda tiiva alla võttes.

"See tahtmine oli hästi tore," kommenteeris Linnateatri näitleja Piret Kalda, "aga tahtmine on taevariik."

"Eks ta meie mõlemaga mööda pani," täiendas kolleeg Anne Reemann.

Samuti Linnateatris töötav Allan Noormets meenutas, et kõige rohkem seostub tal lavakooli ajaga hirm. "Pidev hirm oli väljakukkumise ees. Üks hirmus moment oli veel, kui Komissarov teisel kursusel avastas, et mul on s-tähega mingid imelikud asjad. Ja siis ma terve suve käisin ja kordasin: säh, sant, söö sa see soe sitane seasaba sealt sooja sousti seest sisse. Ja kui ma tegin sügisel eksami ära, siis küsisin Komissarovilt, noh, kuidas mu "s" nüüd on. Komissarov küsis: mis kuradi ess? Sellega oli kogu asi lõpetatud," nentis Noormets.

"Minu meelest oli lavakas parim elukool," rääkis poliitik Artur Talvik. "Vaimne pingutus on balansis füüsilise pingutusega, sind õpetatakse väga hästi elus hakkama saama, õpetatakse mõtlema, fantaseerima."

Ühiselt leiti, et Komissarovi mahlakate väljenditega harjusid nad ära, nende taga oli nende õpetaja aga õiglane, aus ja hooliv.

1988. aastal lõpetanud lend õppis ajal, mil tekkisid iseseisvuspüüded. Kalju Komissarov oli poliitiliselt ärgas, lubades Mercal näiteks kooli ajal kuulsal Hirve pargi miitingul osaleda.

"Komissarov ütles, et Mercal on Hirvepargis omad asjad ajada," lausus Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen. "Siis ma mõtlesin, et meie peame siin tunnis olema, aga Mercal on kohustused Eesti rahva ees. Minul ei tulnud pähegi minna Hirveparki erialatunni asemel. Aga lõpetasime kooli sinimustvalgete lippude all, olles eelmisel päeval andnud kommunismiajaloo eksami."

Ugala näitleja ja lavastaja Andres Noormets tuletas aga meelde seiga, kus tema oli sügisel kuu aega kopsupõletikus, ning poliitökonoomia tundi tulles pöördus õppejõu poole nimega, mille kursusekaaslased talle öelnud olid: seltsimees Morgan Murulauk. Tegelikult oli see õppejõu hüüdnimi. "Ma mõtlesin, et küll on tore nimi inimesele sattunud, aga arvasin, et ju siis nii on. Teised pidid end haigeks naerma," muheles Andres Noormets.

Meenutati ka oma tuntumaid lavastusi "Oklahoma" ja "Hamlet" ning seda, kuidas lavastaja ja õppejõud Merle Karusoo kursuse lühikese ajaga kaheks suutis lüüa ja avaldati rahulolu, et nii erinev ja kirev seltskond kursuse siiski lõpetada suutis.

Vaadake kogu vestlust videost.