Toomla näeb preemia saamist kui hea üllatusena, mis kindlasti tekitab meeldiva enesetunde. "See tekitab sellise tunde, et sinu tööd on märgatud, isegi kui see töö on mingis mõttes pigem äärealale suunatud või ei jõua väga suurte hulkadeni. Siis antakse selle eest ka auhind, see on äärmiselt tore ja annab enesekindlust juurde." 

Koos produtsent Kaie-Ene Rääkiga loodud dokumentaalfilm annab autorite sõnul hästi edasi Marju Lepajõe loomulikkust. "Mulle jäi ta ka meelde väga loomuliku, sooja ja targa inimesena. Mitte ainult selles mõttes targa inimesena, kes on saavutanud tarkuse läbi elukogemuse või raamatutarkuse, vaid just sellise inimesena, keda siia ilma tihti ei sünni, aga kellele on sünnipäraselt kaasa antud suur tarkus juba eos. Inimene, kes kiirgab elu ja maailma mõistmist ja seda juba varajases eas," sõnas Toomla ning kinnitas, et Marju jääb talle kindlasti elu lõpuni oluliseks. 

Edasiste plaanide osas jäi Toomla napisõnaliseks ning kinnitas, et räägib uuest dokumentaalfilmist siis, kui selleks on õige aeg. "Kui filmimõtteid rääkida, siis on plaanis alustada dokumentaalfilmi. Sellest on natukene vara veel rääkida, ei ole veel toetust. Kui taotlused on esitatud ja toetus saadud, siis saame rääkida, millest film on ja kas film sünnib," lausus Toomla ning andis lootust uueks sündivaks filmiks.