Eesti pärimusmuusikud on aktiivselt rindele asunud eesti teaduse rahastamise kaitseks ning annavad 4. märtsil kontserdi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks, kus esinevad pärimusmuusikud ja erinevad muusikalised kooslused. Kontserti korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus ja üle kannab Klassikaraadio. 

"Delta" stuudios on pärimusmuusika viljeleja, laulja, tromboonimängija ning ansambli Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi, kes kõneles, et teda valdab lootuse tunne. "Kui sa näed, et midagi kaob, mis on tähtis, siis peab karjuma. Kui sind ei kuulata, siis peab tarkusega enda eesmärgini jõudma. Ma loodan, et Eesti riik ja valitsus näevad seda, mis on vajalik."

Trochynskyi usub, et sellisesse olukorda oleme sattunud tänu üldistele muudatustele, mis praegu aset leiavad. "Nad arvavad, et varem hästi töötanud korraldus enam ei toimi ning tuleb muudatusi sisse viia. See, mis töötas hästi varem, see peab püsima," kommenteeris ta.

"1990. aastatel, kui oli Laulev Revolutsioon ja Ärkamisaeg, tundus omamoodi avastamisena kõik, mis puudutas meie pärandit, rahvaluulet- ja kultuuri. Töö arhiividega on mulle alati oluline olnud – nüüd on see inimeste jaoks liiga iseenesestmõistetav. Arvatakse, et sellest ei pea rääkima, vaid tähelepanu tuleb pöörata uuele ja innovatiivsele, mis toob kasu. Nüüd on käes hetk, mil need, kes südamega kuulavad, peavad tegema häält," lisas Ruslani abikaasa Terje Trochynskyi.

"Iga heategevus on oluline ja suunab muutustele," põhjendas Ruslan kontserdi korraldamise vajalikkust. "Inimesed, kes seda läbi viivad, nende kaudu saavad teised ettevõtmisest teada. On palju folkmuusikuid, kes on kasutanud kõnealust arhiivi – korraldatav kontsert on meie tänu. Me ei lähe sinna ennast reklaamima, me tahame anda tagasi."

"Ma usun, et need laulud ja pärimuslood, mida kontserdil esitatakse, puudutavad igat inimest. Kas need on nende kodukandist või on neid kuulnud lapsepõlves – läbi selle puudutuse mõtleb igaüks kaasa," lisas Terje.

Ruslan Trochynskyi on pärit Ukrainast. "Eesti ja Ukraina pärimusmuusikal on palju sarnaseid omadusi, sest lood rändavad koos meiega. Nii mõnigi Eesti regilaul on tegelikult pärit Ukrainast. Ka minuga on tulnud Eestisse laule, mida ilmselt 70. aasta pärast peetakse Eesti omadeks," rääkis ta.

Rahvapärimus on oluline osa rahvuse identiteedist ning Eestis on folkmuusika väga populaarne. "Selle populaarsuse selgitamiseks peame vaatama otsa pärimusmuusikutele, kes on teinud aastaid tööd, et tuua arhiiv rahvani," selgitas ta ja lisas, et tänu populaarsetele kollektiividele nagu näiteks Trad.Attack!, Curly Strings, Svjata Vatra on pärimusmuusika Eestis niivõrd armastatud.