Teatri- ja muusikamuuseum tähistab Heino Elleri 133. sünniaastapäeva virtuaalselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Fotol on Ellu ja Heino Eller.
Fotol on Ellu ja Heino Eller. Autor/allikas: teatri- ja muusikamuuseumi kogu

Laupäeval, 7. märtsil möödub helilooja Heino Elleri sünnist 133 aastat. Kui varasemalt on teatri- ja muusikamuuseum tähistanud seda tähtpäeva kontserdi või uute noodiväljaannete avaldamisega, siis sel aastal jagab muuseum viit videolugu, milles kuuleb Ellu Elleri mälestusi oma abikaasast.

Heino Elleri arhiivkogusse kuulub arvukalt Ellu üles tähendatud mälestusi, mis võimaldavad näha heliloojat isiklikumast küljest – millised olid Elleri iseloom ja meelishobid, kuidas möödusid abikaasade suved ning millisena nägid nad üht Elleri õpilast Arvo Pärti. Videolugusid saab vaadata Youtube'i vahendusel.

Heino Eller (1887–1970) on tänase eesti muusika üks teerajajatest, 20. sajandi esimese poole Tartu muusikakoolkonna juhtfiguur. Tema loomingus sündis rahvuslik helikeel, mis ühendas klassikalis-romantilist traditsiooni, modernistlike väljendusvahendeid ja rahvamuusika intonatsioone. Elleri "Kodumaine viis" ja sümfooniline pilt "Koit" kõlavad sageli nii Eestis kui ka välisriikides. Elleri sümfoonilised poeemid Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja dirigent Olari Eltsi esituses pärjati tänavu aasta klassikaalbumi tiitliga.

"Märkimisväärne, et erinevalt kirjandusklassikast ei ole tänaseni suurt osa eesti kunstmuusikast kirjastatud, põhjus liiga väike turunõudlus ja kirjastamisega seotud suured kulud. Nii on iga uue teose välja andmine kulla hinnaga ja interpreetide jaoks oodatud sündmus. Käsikirjalistest orkestrinootidest mängimine võiks jääda minevikku, eriti kui soovime, et eesti muusika jõuaks ka välisorkestrite repertuaari," märkis muuseumi kuraator Kristo Matson.

Viimaste aastate jooksul on teatri- ja muusikamuuseum kirjastanud Heino Elleri mahuka sümfoonilise süidi "Valge öö" ning "Capriccio" ja "Fantaasia" viiulile ja orkestrile. Järge ootavad "Neenia" keelpillidele ning orkestriteosed "Prelüüd" ja "Sümfooniline legend".

5. märtsil 1993 vormistas Ellu Eller helilooja pärandi Eesti teatri- ja muusikamuuseumile, nüüd on Elleri pärandi ja autoriõiguste hoidja sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum, mis loodi 1. veebruaril 2019 Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ja Eesti ajaloomuuseumi ühinemisel.

"Pärast muuseumide ühinemist jätkab sihtasutus Elleri loomepärandi säilitamist, tutvustamist ja avalikkusele vahendamist. Helilooja loomingu väärtustamiseks jätkame nootide kirjastamist, algatame interpreetidega erinevaid koostööprojekte, panustame muusika salvestamisse ning anname edaspidigi välja Elleri preemiat," ütles sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum juhatuse liige Peeter Mauer.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: