Eestis viibib helilooja küllaltki harva, seekordse külaskäigu põhjus on vabariigi sünnipäev. "Minu jaoks on see tähtis sündmus. Eestlasena leian, et tuleb alati Eesti sünnipäeva tähistada," ütles ta.

Jüri Reinvere on eestlane, kelle arvel on kõige rohkem oopereid. "Usun, et rohkem on kirjutanud siiski Gustav Ernesaks, samas ei tea, kas need kõik on ka laval olnud," kommenteeris ta ning tõdes, et Eestist väljaspool on temal esietendunud siiski kõige enam oopereid.

Ooperi kirjutamine on luksus. "Mõned asjad aitavad kaasa. Kindlasti see, et olin pikalt seotud Ingmar Bergmaniga – õppisin teatrimaailma tundma, mida tavaliselt heliloojad ei tee. Teine hea omadus on see, et komponeerimine käib mul kiiresti ja lihtsalt – see on tänapäevases maailmas suur eelis," lisas ta. "Heliloojad võtavad endale tavaliselt kolm kuni viis aastat ooperi kirjutamiseks ja see on alati seotud riskidega. Seda seetõttu, et maailm on muutunud väga tuuliseks ning kõik muutub nii kiiresti."

Reinvere teeb ooperikirjutamise projekti läbi umbes ühe aastaga. "Minu huvi on olla võimalikult mitmekülgne. Ma ei taha olla ainult ooperi helilooja, aga kindlasti tahan edasi teha seda, mis mulle huvi pakub – muusikateater on üks sellest," kõneles ta.

Ingmar Bergmani ja Käbi Laretei perekonda sattus helilooja läbi juhuse. "Ametlikult kulges asi nii, et elasin tol ajal Varssavis ja oli üks Välis-Eesti suunas mõeldud ajaleht, mida ma tellisin endale koju. Seal ajalehes oli intervjuu Käbi Lareteiga, keda ma olin Soome televisioonist korra näinud. Temaga tehtud intervjuu oli nii fantastiline, et mõtlesin, et selle inimese juures tahaksin ma õppida," lausus ta.

"Saatus kandis mind Soome. Seal olles helistasin ma Käbile ja ütlesin, et ma tulen ja tahan temaga kokku saada. Kui me kokku saime, siis said meist kohe lähedased sõbrad – olin kui perekonnaliige," rääkis ta ja lisas, et neil on palju ühiseid jooni. "Usun, et minust tuli Käbi taoline kosmopoliit, kelleks eestlased tihti mind ka peavad – võtsin vastu rahvusvahelise eestluse."

Iga ooperi loomisega õpib palju juurde. "Muusikateatri tegemine ja helilooming sõltuvad väga palju kogemustest. Mida rohkem kirjutad ja kogemusi saad, eri dirigentidega, eri orkestritega, ooperiteatritega, seda rohkem õpid – kahjuks ei ole seda võimalik õppida teisiti kui läbi kogemuse," selgitas Reinvere ja lisas, et tihti jõuavad heliloojad elu jooksul kirjutada ainult ühe ooperi ning see on kõigest varba vette kastmine.

"Kui vaadata suuri klassikuid, siis näeme, et kolm ooperit on sisseelamise ja õppimise aeg. Neljandast hakkab peale tõeline omalooming," sõnas ta ja selgitas, et nüüd, kui tal on kolm ooperit tehtud, on ta väga palju õppinud.

Reinvere viimasest ooperist "Minonast" on Eesti ajakirjanduses palju juttu olnud. ""Minona" puhul on oluline, et sel aastal tähistame Beethoveni aastat ja kahjuks paistavad Lääne-kultuuri mõõnakohad tänu sellele hästi silma. Ei ole festivalid, ega ka ooperiteatrid huvitavate ideedega suutnud välja tulla," kommenteeris helilooja ja lisas, et ooperi "Minona" tugevuseks on täiesti uus teema seoses Beethoveniga. "Ooperi suund on hoopiski Eesti ja see puudutab mitmeid tänapäeval aktuaalseid teemasid."