Aasta keeletegudeks valiti TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pressimaterjalid

2019. aasta keeleteokonkursil võidutsesid keeletehnoloogia teod, peaauhind läks jagamisele Tallinna Tehnikaülikooli kõnetuvastuse ja Tartu Ülikooli masintõlke vahel. Ära märgiti ka eesti teaduskeele konverentsid ja uued artiklid Vikipeediale. Rahvahääletuse võitis Õigekirjagurmaani Instagrami konto, mille kaudu vahendatakse keelenõu.

TTÜ keeletehnoloogia laboris väljatöötatutud kõnetuvastussüsteem on tasuta kõigile kättesaadav. Süsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm, kuhu kuuluvad veel Ottokar Tilk ja Asadullah. Kõnetuvastus võimaldab näiteks dokumentide dikteerimist, kõne- ja videosalvestuste transkribeerimist ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhtlemist. Eestikeelne kõnetuvastus on jõudnud reaalsete rakendusteni, mida kasutavad näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogid, samuti mitmed Eesti meediamonitooringufirmad raadio- ja telesaadete automaatseks transkribeerimiseks. Hiljuti jõudis kõnetuvastus Riigikogu saali, kus plaanitakse hakata kõnetuvastuse abil automaatselt stenogramme looma.

Tartu Ülikoolis loodud Neurotõlge on tehisnärvivõrkudel põhinev masintõlge, mis toetab tõlkimist eesti-inglise, eesti-vene ning eesti-läti keelesuundadel. Keele tuvastamisega saab neurotõlge ise hakkama, ise tuleb määrata sihtkeel ja stiiliväljund. Neurotõlge oskab parandada ka eesti keele grammatikavigu. Töörühma juhib Mark Fišel ning liikmed on Andre Tättar, Lisa Yankovskaya, Lisa Korotkova, Liisa Rätsep, Maksym Del ja Annika Laumets-Tättar.

Rahvaauhinna võitnud Õigekirjagurmaani Instagram on kaasaegne meedium, mille kaudu vahendatakse keelenõu. Õigekirjagurmaan jagab keelehuvilistele uusimaid keelesoovitusi ja teateid keelemaailmast, kontol on Instagramis juba üle kümne tuhande jälgija. Kert Kask avas Õigekirjagurmaani konto mullu juunis ja sealtpeale kaheksa kuu jooksul on avaldatud üle 145 postituse, mida jagatakse edasi nii Facebookis kui Twitteris.

Ministritest koosnev žürii tõstis esile veel kahte keeletegu: 140 uut artiklit Vikipeediale ning eesti teaduskeele konverentsi "Eestikeelne ja üleilmne teadus". Kadrioru saksa gümnaasiumi õpetajad ja õpilased algatasid mullu ettevõtmise, kus Vikipeediasse kirjutati üle 140 eestikeelse artikli. Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus on Peep Nemvaltsi juhtimisel tegelenud eesti teaduskeele arendamise ja selle vajalikkuse teadvustamisega aastaid, kirjutades artikleid ja korraldades konverentse. 

Keeleteo auhind anti tänavu välja 14. korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: