"Kirjutasin Silver Anniko romaani "Rusikad" kahe trükiversiooni võrdluse. Tegemist on võrdlemisi skandaalse romaaniga, skandaalse kirjaniku sulest, mis esimest korda anti välja 1979. aastal. Eelmisel aastal anti eravalduses säilinud käsikirja põhjal välja uus trükk, mis on mahukam eelmisest versioonist," tutvustas teost nominent ja lisas, et uut versiooni reklaamimiseks väideti, et nüüd on lugejal võimalus tutvuda lõikudega, mille nõukogude tsensuur välja kärpis.

"Mulle anti ülesanne kirjutada uuest trükist, lisasin ise juurde võrdluse eelmise versiooniga," rääkis ta. "Avastasin, et versioonide vahel on küll tuntav vahe, aga mitte selline, nagu esmapilgul võiks arvata. Näiteks on tekstist välja võetud kõik lõigud, mis viitavad väikese eesti rahva vabadusvõitlusele. Samuti oli välja pruugitud kõik, kus oli vene kultuuri või riigi kohta halvasti öeldud."

Artikli autor tõdes, et tema üllatuseks olid romaanis sees pikad lõigud Jaan Tõnissoni seisukohtadest ja sellest, kuidas tema meelest tuleks riiki pidada. "Tutvusin ka sekundaarse materjaliga, näiteks kirjastuse siseretsensioonidega sellele teosele. Need valgustasid mind päris palju."

"Pean ennast nõukogude aja uurijaks, kuid olen alles oma tee alguses. Nii tulidki minu jaoks mõned asjad üllatusena," kõneles Ross. "Üllatusena tuli see, et miks tohib pikalt rääkida Tõnissonist, aga välja olid võetud lõigud, kus väga teravalt ironiseeriti Eesti Vabariigi riigikorralduse üle. Ma täpselt ei tea, kas irooniast ei piisanud sellise tundliku teema käsitlemisel, või oli see kärbe tehtud stilistilistel põhjustel."

Ross tunnistas, et oli keeruline aru saada, millised kärped olid tehtud poliitilistel põhjustel ning milliste kärbete põhjus seisnes milleski muus. "Sellest romaanist käidi palju üle. Seda lugesid autori sõber, siseretsensent ja erinevad toimetajad. Nad püüdsid teha käsikirjast oma arusaamade järgi võimalikult head romaani."