Kirjanduspreemia nominent Ene-Reet Soovik: artikli inspiratsioon tuli kultuurigeograafiast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

12. märtsil selgusid Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus artikliauhinna kategoorias oli teiste hulgas nomineeritud ka Ene-Reet Soovik artikliga "Rebenenud linn. II maailmasõja linnamaastikud Bernard Kangro Tartu-tsükli kolmes viimases romaanis", mis ilmus ajakirjas Methis 24/2019. ERR Kultuuriportaalile antud intervjuus tutvustas ta Kangro teoseid ning rääkis, mida huvitavat ta neid uurides avastas.

"Nomineeritud artiklil on pikk pealkiri, mis vajab seletamist. Esiteks kõneleb see artikkel Bernard Kangro loomingust. Kangro on üks tuntumaid pagulaskirjanikke, kellel ilmus kuus romaani, mida nimetatakse tema Tartu-tsükliks," selgitas Soovik.

"Nende teoste peamine tegevuskoht on Tartu linn. Kirjandusteadlased jagavad need kaheks kolmikuks. Esimene käsitleb sõjaeelset üliõpilaselu Tartus ja teine triloogia leiab aset sõjaaegses Tartus," tutvustas tekstivalimit nominent.

Tegemist on selgitava pealkirjaga. Esimene pealkiri on kujundlik. "Rebenenud linn – seda kujundit ma tegelikult ise välja ei mõelnud. Võtsin selle geograafidelt, maateadlastelt, kes on kirjutanud inglise keelse artiklikogumiku "Rebenenud maastikud". Selles kogumikus on mitmete eesti geograafide artiklid sees. Nende maateadlaste eelduseks on, et ühiskondlikud rühmitused ja maastikud mõjutavad üksteist – loovad ja kujundavad teineteist. Rebenenud maastikuga on meil tegemist siis, kui sotsiaalsed protsessid tekitavad füüsilises maastikus järske muudatusi," seletas kujundlikku pealkirja Soovik ja lisas, et sõjamaastikud on sel juhul ilmseks näiteks.

"Selle artikli kirjutamiseks sain inspiratsiooni kultuurigeograafiast," tõdes nominent. "Ühest küljest Kangro representeerib sõjaaegset Tartut ja teisest küljest konstrueerib seda linna. Seega on oluline, et oleks olemas süstemaatiline tugi ja selle võtsin ma kirjandusteadusest – semiootiliselt mõjutatud kirjanduslike linnade uurijalt, kes pakub välja neli aspekti, mille järgi võiks teha mudeli."

Nomineeritud artikkel tegeleb neljast mudelist kahega – geograafilise keskkonnaga ja ehituskeskkonnaga. "Tegelesin sellega, kuidas Kangro neid kujutab. Pean ütlema, et Kangro on väga mitmekülgne linna kujutaja. Tema teostes avalduvad väga tugevalt kaks aspekti – linnaruum kui inimestest koosnev ruum ning linnaruum kui keeleline ruum," rääkis nominent.

Soovik tunnistas, et Kangro linnaruumi kujutamisega võinuks artikkel lõppeda, kui poleks tekkinud üllatusmomenti. "Tehes märkmeid sellest, kus Kangro linna käsitleb, tuli välja, et see on minu jaoks tuttav – olen seda kuskil varem lugenud. Ajakirjas Akadeemia on sõjaaegsete geograafide tekste järjest avaldatud – geograafide ülevaateid tolleaegsest Tartu linnast," märkis ta.

Tollal toimus huvitav kokkupuude humanitaarteaduste ja loodusteaduste vahel, lisas Soovik. "Nad tegelesid sama asjaga. Edgar Kant kutsus geograafe üles uurima vahetut aistilist miljööd, seda füüsilist keskkonda, kus me viibime. Olgugi et nende uurimistulemused kunagi teosena ei avaldatud, siis tundub, et osa nendest ilmusid Kangro iluskirjanduslikus teoses."

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: