Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri ja elulugude uurija Leena Kurvet-Käosaare sõnul ei ole arhiivi oodatud ainult päevikud, vaid ka mälestused ja mõtted eriolukorra ajast. "Eriolukord mõjutas inimesi erinevalt. Mõne jaoks tähendas see aeg suuremat koormust, mõni teine võis jälle kogeda nii välist kui sisemist tardumust. Seepärast kutsume inimesi kirjutama oma kogemustest. Iga kogemus on eriline ja jäädvustamist väärt," selgitas ta.

Ühenduse Eesti Elulood esinaise ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri Maarja Hollo sõnul on eriolukorra aegsed päevikud hakanud juba arhiivi laekuma. "Seni laekunud päevikud on väga eripalgelised ja see on hea. Näiteks on meile saabunud päevik eriolukorra ajal Itaaliasse vabatahtlikuks läinud naiselt," ütles ta.

Hollo ja Kurvet-Käosaar rõhutavad, et päevikuid ja mälestusi võib arhiivi saata nii kirjalikult (elektrooniliselt, paberil) kui ka lindistatud kujul. "Kellele kirjutamine ei tule loomulikuna, võib mälestusi lindistada," kinnitasid nad ja lisasid, et seda saab teha ka mobiiltelefoni abil. "Selleks ei pea omama väga erilist tehnikat."

Päevikuid saab edastada nii e-posti teel ([email protected]) kui ka järgneval aadressil "Eriolukorra päevik", Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Vanemuise 42, Tartu 51003.