Tartu on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn ning linna avalik ruum on kogu programmi oluline osa. Kultuuripealinna programmi projekt "Kureeritud elurikkus" püüab muuta linna paremaks ajaveetmise kohaks ja tuua parkidesse nii rohkem tegevusi kui ka loodust. 

Niitmise vähendamine on projekti esimene elurikkust soodustav etapp. Kõrges rohus tärkab rohkem taimeliike ning mitmekesisem keskkond on putukatele, väikestele loomadele ja lindudele parem elupaik. Elurikkuse soodustamine ja edendamine on vajalik selleks, et oleks puhast vett, mulda, õhku ja et looduse hüved oleksid kättesaadavad ka linnas ja igaühele. Kõrge rohuga pargialasid niidetakse uuesti suve lõpus kolletamise ajal. 

Projekti eestvedajad Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt selgitasid, et linnalooduse elurikkus viitab esmapilgul millelegi pisut metsikule ja kontrollimatule ning selleks, et inimesed ja linnaloodus saaksid koos eksisteerida, tuleb mitmekesisust hoolikalt suunata ja korraldada. Selles seisnebki kureerimise mõte.

"Kesklinna parkide haljastuspõhimõtted kujunesid välja sõjajärgsete taastamistööde käigus, kui varemete asemele rajati murupind ja istutati puud. Majadevahelisel ruumil on aga suur potentsiaal olla mõnus, mitmekesine ja võimalusterohke keskkond kõigele, kes ja mis linnas elab, olgu need taimed, loomad või inimesed," rääkis Karro-Kalberg.

Elurikaste näidisplatside loomine on üks osa "Kureeritud elurikkuse" sissejuhatavatest tegevustest. Suvel korraldab linn küsitluse, et koguda linlaste ideid parkide tegevusrohkemaks muutmiseks, lisaks valmivad videoloengud linnaloodusest ja elurikkusest.

Rohkem infot elurikkuse projekti kohta leiab Tartu 2024 kodulehelt. Parkides on lisaks üleval projekti tutvustavad infotahvlid.