Aivar Mäe: ma ei taha isegi mõelda, et meil tuleb veel koondama hakata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Meeli Küttim ja Martin Dremljuga

Rahvusooper Estonia küsib riigilt ligi miljon eurot toetust, et ots otsaga kokku tulla. Estonia juhi Aivar Mäe sõnul on kõige keerulisem seis lavatehnikaga, mis vajab uuendamist. Praegu on rahvusooperil juba plaanis ka koondada 37 töökohta ja Mäe ei taha isegi mõelda, et neil tuleb veel koondama hakata.

"Ma ei taha sellele mõelda. Ma tahaks olla positiivne. Suvi tuleb ja ma väga loodan, et turism läheb lahti. Eelkõige loodan ma siseturismile. Me peame ise oma majanduse käima tõmbama, me ei saa väga teiste peale loota. Kui me ise tarbime ja näeme selleks vaeva, siis küll tuleb tagantjärele ka turism," rääkis ta "Vikerhommikule".

Praeguse seisuga plaanib Estonia koondada 37 töökohta. "Jumal tänatud, et me põhitegevusega seotud töökohti ei koonda. Eelkõige on praegu seotud see toitlustusega, kuna etendusi ei toimu 13. märtsist alates ja enne 1. septembrit, siis tuleb koondada kogu toitlustussektor alates restoranitöötajatest kuni baaritöötajateni."

Rahvusooper kohtus möödunud nädalal riigikogu kultuurikomisjoniga ja küsib riigilt toetuseks 960 000 eurot. Mäe sõnas, et komisjon kuulas nad ära ja ta loodab, et neil õnnestus oma sõnum igasse kultuurikomisjoni liikmesse viia. Peamine sõnum, mida nad edastada soovisid, puudutas konkurentsivõimet.

"Kui kümme aastat tagasi olime me Lätist ja Leedust pikalt ees, siis täna me oleme pikalt taga. Koormus piletikassale on muutunud nii tohutu suureks, sest kümne aasta jooksul ei ole meile eelarvelisa sentigi tulnud, välja arvatud palgatõusud, mida vahepeal riik on teinud," selgitas Mäe.

Ta lisas, et kõik muu – materjalid, honorarid jne – peab tulema piletikassa tulude pealt, aga paraku seisavad piletihinnad paigal, sest turg ei soosiks piletihinna tõusu.

"Nüüd me oleme lahtise küna ees. Ühest küljest tahaksime konkureerida kõige ja kõigiga, aga selleks vahendeid tegelikult enam ei ole. Kui näiteks Läti ja Leedu omatulukohustus on eelarvest 15 protsenti, siis Estonial on pea 40 ja see risk on liiga suur."

Suurim probleemlaps lavatehnika

Mäe ei tea, kas nad saavad riigilt küsitud toetuse. Aga üks on tema sõnul kindel – kui sa ei küsi, siis sa igal juhul ei saa. "Nii et ootan ja loodan." Üks, mis riigilt küsitud toetusraha kõige akuutsemalt vajab, on tema sõnul lavatehnika.

"Meie lavatehnika on 30 aastat vana ja tegemist on esimeste IT-lahendustega ning neid ettevõtteid Prantsusmaal ja Austraalias, kes meile selle süsteemi üles panid, enam ei eksisteeri. See tähendab, et uuendada tuleb kogu süsteemi ja selleks on rahast vähe."

Lavatehnika ütles Estonias üles hooaja alguses ja kui toetusraha jääb saamata, tuleb jätkata plaan B-ga ja teha kõike käsitsi. "Meie käsitsi stangede liigutamise aeg on niivõrd suur, et me üritame publikut petta ja pikendada vaheaega, sest kõike tuleb käsitsi teha. Nii et on väga keeruline."

Mäe ei usu, et piiride avanedes turism paugust kasvama hakkab. "See taastumine võtab ikkagi paar aastat aega. Inimestel on kartus ja me kuuleme siin-seal, et tulekul on teised lained." Samas ei köida Mäed mõte teha asju olude sunnil veebis, sest ta ei pea seda päris õigeks teatriks.

"Sõnateatriga kannatab seda teha, aga kui sa viibid teatris ja sul on väga lähedane suhe artistiga, kes on laval ja kui sa pead edastama muusikat, siis on need kvaliteedinõuded hoopis teised. Sa võid seda natuke teha, aga see tüütab ära."

Estonia alustab oma uut hooaega 1. septembril "Anna Karenina" esietendusega.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: