Ootamatu surma tõttu jäid paljud Marju Lepajõe ettevõtmised pooleli. Tema perekond, Tartu ülikooli sihtasutus ja Postimees algatasid stipendiumifondi, mille abil finantseeritakse tema pooleliolevate tööde jätkamist.

Lepajõe soovil saab tema arhiivi hoiukohaks Eesti kultuurilooline arhiiv Eesti kirjandusmuuseumis ja seda korraldab EKLA vanemarhivaar Kristi Metste, kes on ka Marju kursusekaaslane ülikoolipäevilt.

Ühtlasi kutsub Eesti kultuurilooline arhiiv Lepajõe sõpru ja kaasteelisi, aga ka tema üliõpilasi saatma neile temast mälestusi. Mälestused saab saata postiga või e-mailiga Kristi Metstele ([email protected] või Eesti kirjandusmuuseumi Eesti kultuurilooline arhiiv, Vanemuise 42, 51003 Tartu).

Muutuvas ja kiirustavas maailmas juhtis Lepajõe tähelepanu süvenemisele ja süstemaatilise töö vajadusele, ilma milleta pole võimalik jõuda tõsise teadmiseni. Ta oli mõtlemise avaruse, teadmiste ja keelteoskuse poolest oma põhimõtete ere tõestus. Lepajõe maailmast annab aimu Vallo Toomla dokumentaalfilm "Marju Lepajõe. Päevade sõnad".