Kopli pärlid on omamoodi arhitektuuriline teejuht Kopli kontrastsetel maastikel. Objektid valis välja arhitektuuriloolane Oliver Orro, kelle sõnul on valikus nii tsaari-, eesti- kui ka nõukogudeaegseid arhitektuuripärle.

"Need objektid esindavad praeguseid erinevaid seisundeid või olekuid mida kopli ajaloolistel maastikel võib näha," rääkis Orro.

Tsaariaegse tööstusbuumist toob Orro välja vana Bekkeri veetorni. "Tegemist on 1913. aastal ehitatud betoonist veetorniga, tollest ajast vesilennukite angaari kõrval üks erakordsemaid betoonehitisi," rääkis ta.  

Eesti vabariigi iseseisvumise järel püüdis Tallinna linnavalitsus aga Koplit hakata n-ö kodustama ja tsiviliseerima.  

"Üks esimesi hooneid mis valmis oli lasteaed, Herbert Juhansoni kavandatud ja teadlikult mõisahoonelik, mis annab argisele funktsioonile pidulikkust ja erilisust ja on üks esimesi Tallinna ja Eesti spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud hooneid," rääkis ta.  

Nõukogude aega iseloomustab aga hästi postmodernistlik lillepood, mis ehitati 80. aastatel ühe Kopli tänava hruštšovka otsa.

Orro sõnul näitab see, et ka nõukogude aja teise poole arhitektuur pole sugugi üheülbane ja kuidas kõvasti standardiseeritud tüüprojektide maailmast jõuti mõnekümne aastaga postmodernsesse mängulisusse.

"Kopli pärlid" pildistasid üles Rasmus Jurkatam ja Tõnu Tunnel, värskete fotode kõrval on aga ka meenutusi  Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Rahvusarhiivi fotokogudest.