"Kui sa mõtled toitumisahelale ja sellele, kus tarbija seal asub, siis tarbijat asutakse lihtsalt sööma. Ma ei näe, kuidas see võiks tarbijale kasulik olla," sõnas ta.

"Kui otsused on ühtede inimeste käes, siis ilmselt muutub ka filmide valik laiatarbe- või suurfilmide osas veelgi homogeensemaks." Samuti tekib tema sõnul küsimus, et miks peaks sellisel juhul ka piletihindu all hoidma.

"Ma kirjutasin mureliku kodanikuna konkurentsiametisse ka kirja ja sain sealt vastuseks e-maili vormis amorfse sädeluse, kus öeldi, et meie ei tea praegu midagi ja me ei menetle seda enne kui ühinemine on tehtud," lisas Priimägi.

"Tenet" on jäänud märulifilmide stampide taha

Kinotööstuse suursündmusest "Tenetist" rääkides sõnas ta, et ta ei näe põhjust, miks seda ei võiks mitu korda vaadata, sest seda on väga lihtne jälgida.

"See sillerdab pinna peal imekaunilt, aga kui sügavamale sukelduda, siis võib ühel hetkel ikkagi õhk otsa saada." Samas tõdes ta, et selliste eelarvete puhul – "Teneti" puhul umbes 225 miljonit dollarit – on kiiduväärt, et Nolan suudab oma ideid maha müüa ja need sellisel kujul ära teha.

Ta kirjeldas, kuidas 2,5-tunnise pikkuse juures on "Tenet" informatsiooni niivõrd täis pikitud, kuidas pikad märulistseenid söövad aja ära ning selle sisu on väga keeruline.

"See on huvitav tehniline võte, sest tähendab, et sul ei ole aega väga palju mõelda – kohe tuleb uus asi peale, mis on neile ilmselt kasulik, sest kui mõtlema hakata, kukub see asi natuke kokku," tunnistas Priimägi. "Ajarännet ei ole võimalik teha nii, et auku järele ei jää."

Kuigi Nolani algidee on tema hinnangul väga hea, võinuks Nolan selle paremini realiseerida. "See on jäänud märulifilmide stampide taha. Liiga palju jännatakse bondilike klišeede läbikäimisega. Kui tal oleks olnud selle filmi tegemiseks vähem raha, siis oleks see võib-olla parem."

Sotsiaaldraama Marokost ja Akira Kurosawa retrospektiiv

"Teneti" kõrval tõi Priimägi välja ka Maroko režissööri Maryam Touzani filmi "Aadam", mis on tema sõnul väga teretulnud lisandus Eesti kinolevisse.

"Kui mullikinode tavaprogrammist võib jääda mulje, et kinomaailm koosnebki lollidest ameeriklastest väljamõeldud maailmas, siis see on sotsiaalne draama Marokos toimuvast."

"Aadam" räägib sellest, kuidas üks noor naine palub teiselt üksikult naiselt öömaja, kuid probleem on selles, et ta on selgelt rase. "Selles kultuuris tekib kohe küsimus, et mida teeb rase naine üksi tänaval, kus on mees ja miks ma peaksin talle öömaja andma. Õigemini ma ei peakski seda tegema, et ise mitte põlu alla sattud."

Ometigi naine teeb seda ja sealt areneb Priimägi sõnul välja omavaheline väga habras suhe, kust hakkavad välja kooruma minevikuasjad. "Sinna tuleb juurde ka kulinaarne plaan, sest see naine tegeleb pagariäriga. Iseenesest väga eksootiline, huvitav ja ka kõnekas allegooria, mis neil psühholoogiliselt toimub."

4.–13. septembrini toimub kinos Artis aga ka Jaapani režissööri Akira Kurosawa retrospektiiv. Teiste hulgas on valikus 1950. aasta film "Rashomon", mis võitis omal aastal ka Veneetsia kuldlõvi ja tõi Jaapani kinokunsti läänemaailma fookusesse.

"Kurosawa on oma kaasaegsetega võrreldes filmikeelelt ka kõige läänelikum, kuna ta on suur John Fordi fänn ja seetõttu ka lihtsamini seeditav. Samas on ta oma laadilt täiesti teistsugune võrreldes sellega, millega me harjunud oleme," kirjeldas ta.

"See on hästi humanistlik, inimlik ja tegelased ei lähe huvitaval kombel mööda klišeesid nagu me oleme harjunud, vaid kõik otsused ja teod sünnivad nende enda seest," lisas Priimägi.