"Ta oli tipus kusagil kuue- kuni kaheksakümnendatel – kui keegi sai selle preemia, siis igalpool läbimüük tõusis kümnetes kordades. Osaliselt aga just skandaalide ja vaielduste tõttu, mis on olnud viimase kümne aasta jkooksul, on tegelikult selle preemia väärtus natuke langenud. Kui sa ütled Nobel, siis inimesed ei jookse selle pärast tormi," selgitas Vahter "Ringvaates".

Küll aga tõdes ta, et autori tuntusele aitab Nobeli preemia kindlasti kaasa. "Kindlasti hakatakse ka rohkem tõlkima kui seni, aga see vahe ei ole nii suur kui proosa puhul," ütles ta.

Sel aastal sai Nobeli kirjanduspreemia Ameerika luuletaja Louise Glück, kelle loomingust on eesti keelde tõlgitud vaid üksikud luuletused. Vaid paar luuletust on Vahteri sõnul ilmunud ka soome keeles ning ka prantsuse keeles on Glücki loomingust vaid väike osa esindatud.

"Kui see nimi teatavaks tehti, siis paljudes kirjastustes ja muudes kohtades üle maailma oli ilmselt kosta halvasti summutatud naeru ja vandumist," sõnas Vahter ja lisas, et kuna tegemist on spetsiifilist laadi kirjandusega, siis tõenäoliselt Glücki teoseid nüüd kuigi suurtes kogustes trükkima ei hakata.

Vahter lisas, et lisaks loomingule pööratakse Nobeli kirjanduspreemiat välja andes tähelepanu ka muudele nüanssidele – näiteks autori soole ja päritolule. "Selles mõttes ta ei ole nii suur üllatus. Ta täitis kaks kriteeriumit – anti naisele ja anti luuletajale. Luuletajale antakse reeglina korra kümne aasta jooksul. See on selline viisakas tempo, et inimesed liiga ära ei vihastaks," ütles Vahter.