Rakvere teater toob lavale musta komöödia maailma kadumisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Näitleja Märten Matsu
Näitleja Märten Matsu Autor/allikas: Helen Solovjev

Rakvere teatri väikses saalis esietendub laupäeval, 17. oktoobril absurdimeister Samuel Becketti "Lõppmäng", mis on omamoodi nali maailma kadumisest.

Must komöödia algab olukorras, kus kõik hakkab otsa saama – pole enam putru, kajakaid ega meresõitjaid. Majakad on oma alustelt lahti murdunud. Isegi valgus hakkab hääbuma. Kuid kaks meest on alles. Üks neist ei näe ja teine on ori. Ometi on neil alles palju sõnu. Ikka need vanad armsad küsimused ja teada vastused. Kuid on ka sõnu, mis on kasutamata. Ootusärevus on suur – iga sellise sõna sünniga nende huultelt maailm muutub. Olles lõpus, on nad ikka veel jumalad. Need kaks tegelast usuvad, et nii kaua, kui me räägime, me ei sure. Ning vaatamata kõigele on lõbusam kabetada elu malelaual koos, mitte üksi.

"Lõppmäng tähendab males viimaste lauale jäänud malenditega võidu või kaotuse poole liikumist," selgitas lavastaja Peeter Raudsepp.

"Becketti "Lõppmäng" uurib musta komöödia võtmes seda, mis juhtub, kui maailm ise on üks suur lõppev malemäng. Kui malendeid ehk inimesi on jäänud ainult neli ja kõik käigud on juba ammu teada. Selles olukorras muutuvad tähtsaks väiksemadki võidud – olla veel veidike tähtis või veidike armastatud. Kas üldse tahetakse mängu lõpetada? Või äkki mäng ei lõppegi, kuigi seda tahetakse lõpetada?" lisas ta.

"Lõppmäng" on inimloomuse dramaatiline väljendus. Puuduvad karakterid ja süžee traditsioonilises mõistes, sest näidend tegeleb teemaga tasandil, kus ei tegelasi ega süžeed enam ei eksisteeri. Kuid vaatamata tegevuse mõttetusele ja sellele, kui väikeseks kahaneb inimese tegevusväli, jätkub ikka mehaaniline, mõttetu ja piinav askeldamine. See, mis näidendis toimub, ei ole sündmus konkreetse alguse ja lõpuga, vaid nagu absurditeatrile kohane - tüüpsituatsioon, mis jääb end igavesti kordama.

"See lavastusprotsess on pannud mind mõtlema, et kui me kõik koos tegutsema ei hakka, siis see ei ole mitte ainult lavastuse "Lõppmäng" lühikirjeldus, vaid sobiks iseloomustama tervet meie tulevikku. Mina usun veel, et teatrietendus pole ainult meelelahutus vaid suudab panna inimest mõtlema ja ma siiralt loodan, et lavastus "Lõppmäng" annab inimesele midagi, mis aitaks seda maailma natukenegi paremaks muuta," märkis näitleja Märten Matsu.

Samuel Beckett oli iiri näitekirjanik, prosaist ja luuletaja ning lisaks ka lavastaja. Elades suure osa oma täiskasvanueast Pariisis, kirjutas ta peamiselt prantsuse keeles, kuid tõlkis ise oma teosed ka inglise keelde. Lisaks tuntuimatele näidenditele "Godot'd oodates", "Lõppmäng", "Õnnelikud päevad" ja "Krappi viimane lint" on Beckett kirjutanud ka novelle ja romaane.

Autor Samuel Beckett, lavastaja ja kunstnik Peeter Raudsepp, tõlkija Mati Unt. Osades Margus Grosnõi, Märten Matsu, Helgi Annast ja Volli Käro.

Lühintervjuud Peeter Raudsepa ja Margus Grosnõiga.

 

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: