Filmi käis juba vaatamas ajakirjanik Anette Parksepp, kes ka ise alati suur muumide fänn on olnud – lapsena vaatas ta koos õega muumide multikaid, hiljem luges raamatuid ja kuulas ka Tõnu Aava loetud helikassette. 

"Ma ise näen Muumiorgu kui pelgupaika, millena on ka Tove Jannson seda ette näinud. Ta tegelikult hakkaski Muumiorgu looma sõjakoleduste eest põgenemiseks," rääkis Parksepp kultuurisaates "OP".

Lapsepõlve lemmikuid tuletab Parksepale meelde ka ta käel olev Muumitrolli tätoveering. "See tätoveering on minu jaoks ka lohutus, mida keerulistel eluhetkedel vaadata, kuidas ta siin tiigikaldal uneleb," selgitas Parksepp.

Ta tõdes ka, et eluloofilmist ta eriti uut infot ei leidnud. "Ma arvan, et nendel inimestel, kes on tema eluga kursis, ei ole selles filmis väga palju üllatavat. Need inimesed, kes temast endast võib olla väga palju ei tea ja teavad rohkem muumidest, siis ma arvan, et nendele võib see olla põnev vaade sellesse, kuidas Muumid sündisid ja milliste sisemiste heitlustega pidi Tove Jansson silmitsi seisma," arutles ta.

"See film võib olla ei olegi nii palju muumitrollidest ja võib olla mitte ka tema kunstist, kui pigem tema suhetest, mis muidugi siis mõjutasid ka tema kunsti," lisas Parksepp.