Kaljo Põllu Jaapanis käinud näitus jõuab Adamson-Ericu muuseumi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaljo Põllu
Kaljo Põllu "Päikesevene". Sarjast „Kodalased“ (1974). Autor/allikas: repro/pressimaterjalid

Adamson-Ericu muuseum avab reedel, 13. novembril publikule graafiku Kaljo Põllu näituse "Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm", mis oli Eesti Kunstimuuseumi 100. aasta juubeli raames näitamisel ka Jaapanis.

Kaljo Põllu (1934–2010) oli 1960. aastate teisel poolel Eesti avangardkunsti üks juhtfiguure. 1970. aastate alguses toimus tema loomingus aga pööre: lääneliku neoavangardistliku kunstiga suhestumise asemel keskendus ta eesti rahva esivanemate müütilise maailmatunnetuse ning laiemalt põhjarahvaste ja soome-ugri hõimurahvaste kultuuri uurimisele.

Näituse kuraatori Kersti Kolli sõnul tõi fennougristika temaatika kunstivaldkonda just Põllu. "Just iidsesse omakultuuri süvenemine ja selle väljendusrikkas visuaalses keeles tõlgendamine sai Kaljo Põllu isikupära ja loojanatuuri väljaarendavaks elutööks," kirjeldas Kolli.

"Ta on meie esivanemate ja laiemalt soomeugrilaste ning põhjala rahvaste maailmakäsitluse ja müütide üks mõjusamaid visuaalseid mõtestajaid eesti kunstis," lisas ta.

Näituse tuumiku moodustab valik Põllu tuntuimate graafikasarjade – "Kodalased", "Kalivägi", "Taevas ja maa", "Eesti maastikud" ja "Kirgastumine" – töödest. Kunstnik on jutustanud lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest, jumalate ja inimeste asupaigast, maailma loomisest, tootemloomadest, looduse vägevusest ning inimese ja looduse vahelisest kooskõlast.

Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme hindab Põllu rolli nii uurija kui ka mütoloogiliste teemade käsitlejana. "Kaljo Põllu looming on alati ajakohane, eriti praegu, mil räägime taas oma keele ja kultuuri hoidmisest ning võimalikust kadumisest, lahustumisest suurtes muutustes," sõnas ta.

"Olen kindel, et südamepõhjas puudutab tema looming meid kõiki. Põllu positsioon eesti avangardkunsti ühe liidrina ja müütiliste ugrimetsade keskele rännanud uurijana jääb unikaalsena meie ajalukku," lisas Helme.

Näitus oli üleval Jaapanis 2018. ja 2019. aastal ja sellega tähistati Jaapanis Eesti vabariigi ning Eesti Kunstimuuseumi 100. aasta juubelit.

Näitus jääb avatuks 21. märtsini 2021.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: