Pendereckist abstraktse ooperi ja tabamata imeni ehk hilissügis muusika- ja teatriakadeemias
Ebe Pilt annab ülevaate sündmustest, mida koroonaaja kiuste toimuva Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) hilissügisese müriaadFEST-i programmist leiab.
See sai alguse märtsikuus 2010, kui Estonia kontserdisaalis toimus maailmakuulsa helilooja ja dirigendi Krzysztof Penderecki promoveerimine EMTA audoktoriks. Austamistseremoonial juhatas maestro ise oma "Ciacconat" keelpillidele (Johannes Paulus II mälestuseks) "Poola reekviemist". Kontserdi vaheajal kohtus Krzysztof Penderecki ka president Toomas Hendrik Ilvesega, kellega vesteldes avastati ühine kirg puude vastu. Helilooja oli oma 30-hektarilises maakodus endistele põldudele istutanud üle 1700 puust koosneva kollektsiooni ning kasvatanud põõsastest labürindi, mida pidas ka oma abstraktse loomingu lätteks[1].
Nüüd, kümme aastat hiljem – hilissügisel 2020 – mälestame suurt heliloojat, kompromissitut kunstnikku ja meie akadeemia audoktorit muusika- ja teatriakadeemia müriaadFEST-il[2]. Krzysztof Penderecki lahkus igavikku 29. märtsil 2020.
Krzysztof Penderecki mälestuskontsert toimub pühapäeval, 22. novembril 2020 algusega kell 19.00 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Esineb EMTA sümfooniaorkester. Solistid on Silvia Ilves (tšello), Marcel Johannes Kits (tšello, külalissolist), Henry-David Varema (tšello), Ivari Ilja (klaver). Dirigeerib Andres Mustonen.
müriaadFEST-i raames on 24. novembril 2020 Theatrumi laval muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilased – esietendub muusika- ja teatriakadeemia ning Theatrumi koostöölavastus Eduard Vilde "Tabamata ime". Näidendi lavastaja on XXX lennu juhendaja Lembit Peterson.
Mis on ime? Kuidas saab teoks ime sünd kunstis? Vilde on oma draamateoses tabanud möödunud sajandi alguse vaimu, Eesti tolleaegse kultuuri- ja haridusseltskonna pürgimusi, ideaale ja ideaalitust. Eriliselt äratasid tema tähelepanu esilekerkinud kunstidesperaadod ja nende tunnustuseotsingud Euroopas. Näis, nagu oleks Eesti kunstniku väärtus sõltuv laias maailmas pälvitud kiitusest. Kes ja mis määrab aga kunsti tõelise väärtuse? See loob eelduse, et koos kunstnikega hakkab vastust otsima ja leidma vaataja. Vilde näidend pakub rikkalikke võimalusi Eesti ühiskonna, mentaliteedi, seisundi analüüsiks – ja seda ehk 110 aasta lõikes,"[3] kirjutab etendusest lavastaja ning noorte näitlejate juhendaja Lembit Peterson.
Lisaks ilmestab MüriaadFEST-i Tallinna juurtega saksa helilooja Boris Blacheri (1903–1975) nn pseudo- või antiooper "Abstraktne ooper nr 1", mis etendub laupäeval ja pühapäeval (21. ja 22. novembril kl 14) muusika- ja teatriakadeemia black box'is.
Blacheri abstraktne ooper sündis Saksamaa Hesseni liidumaa ringhäälingu tellimusel, kus see 1953. aastal esietendus. Idee autor ja libretist oli helilooja Werner Egk (1901–1983). Esmalavastus juba samal aastal Mannheimi rahvusteatris põhjustas skandaali, sest publik polnud harjunud nägema abstraktset lavakujundust ega kuulma seosetutele fraasidele, silpidele ja vokaliisidele kirjutatud muusikat. Teoses pole läbivat tegevust ega tegelasi, vaid eraldiseisvad situatsioonid ja teadvusseisundid, kuid autorid soovisid lavastajalt siiski kindlat koreograafilist joonist. Sel sajandil on "Abstraktne ooper nr 1" Saksamaal suhteliselt tihti lavale jõudnud, sageli üliõpilaste esituses.[4]
Samuti esinevad müriaadFEST-il džässmuusika eriala ansamblid kontserdil "Charlie Parker 100". Kavas on hetked nii nüüdismuusika kui ka Viini klassikutega. Sissevaadet kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistriõppekava Contemporary Physical Performance Making (CPPM) loomingulisse laboratooriumi pakub Mart Kangro avalik tund. Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome magistriõppekava Contemporary Performance & Composition (CoPeCo) üliõpilased tulevad aga publiku ette maratonkontserdiga, mille kavas on Francis St. Germaini teos "For Morton Feldman". MüriaadFEST-il toimuvad EMTA kompositsiooniüliõpilaste maailmaesiettekanded ja palju muud.
Viited
1 Nõukogude ajal väljendus Krzysztof Penderecki loomingus ka sügav vaimne protest valitseva režiimi vastu. 1980. aastatel kõlasid tema palad ka teaduste akadeemia praeguse presidendi Tarmo Soomere Tallinna Pühavaimu kirikus algatatud ja sisustatud heliplaaditundides. Penderecki on tunnistanud, et tema muusika oli "natuke usklikum" kui ta ise.
2 Muusika- ja teatriakadeemia uus esindusfestival müriaadFEST toob hilissügisel vaatajate-kuulajateni läbilõike muusika- ja teatriakadeemias toimuvast, seal loodavatest muusikastiilide ja etenduskunstide paljususest, millest kokku kujuneb kontsertide ja etenduste müriaad.
3 Theatrum "Tabamata ime"; https://www.theatrum.ee/events/tabamata-ime/
4 "Abstraktne ooper nr 1"; https://emtasaalid.ee/uritused/muriaadfest-boris-blacher-abstraktne-ooper-nr-1/
Toimetaja: Merit Maarits