Jaak Allik: "Tabamata ime" põhiküsimus on, kuivõrd vajab kunstnik usku oma andesse

Foto: Gabriela Liivamägi

Novembri lõpus esietendus Theatrumis Lembit Petersoni ja EMTA lavakunstikooli XXX lennu "Tabamata ime". Kriitik Jaan Allik märkis saates "OP", et tänapäeval ei ole näidendi põhiteema see, kas pianist Leo Saalep on andekas või mitte, vaid see, kuivõrd vajab kunstnik usku oma andesse.

Allik tõi välja, et tema eluajal on Eestis kutselistes teatrites välja tulnud seitse "Tabamata imet". "Kui esimene oli 1952, siis edasi on olnud igal aastakümnel üks."

Kolm on olnud diplomilavastused – VII lennu oma 1976. aastal Merle Karusoo lavastuses, hiljem XX lennu oma taas Merle Karusoo lavastuses ja nüüd XXX lennu oma Lembit Petersoni lavastuses.

Kõige enam ongi Allikule meelde jäänud Karusoo diplomilavastus 1976. aastast, kus Leo Saalepit mängis Urmas Kibuspuu, Lilli Ellertit Anne Paluver ja Eeva Marlandi Külliki Tool. "Merle kontseptsioon tol ajal ei erinenud palju Petersoni kontseptsioonist."

Allik tõi välja, et luges äsja Karusoo välja antud kaheköitelist raamatut "Panso", kust luges, et Panso oli Merle lavastusele ette heitnud seda, et tal on kaks naist ühe mehe kallal, aga Vilde on kirjutanud näidendi, kus on üks mees kahe naise vahel.

Allik märkis, et talle meeldis eriti, et "Tabamata ime" probleem on selles, kuivõrd vajab kunstnik usku oma andesse. Kuivõrd vajab ta toetust ja tõestust selle kohta.

""Tabamata imet" vaadates ja analüüsides jõuame lõpuks selleni, kas Leo Saalep on andekas või ei ole andekas. Kas see on bluff. Vildel oli lugu rohkem tehtud selle peale, kuidas ülesblufitud, Läänes kuulsaks saanud kunstnik toodi Eestisse ja tema kriitika oli suunatud Eesti seltskonna peale," kirjeldas Allik.

Aga tänapäeval ei ole see kindlasti näidendi põhiteema, leiab ta. "Põhiteema on ikkagi Saalep ja suhtumine kunstnikusse ja see, kellel on õigus öelda kunstnikule, et ma ei näinud sinu mängus imet."

Peterson tunnistas, et "Tabamata imes" on tema jaoks saladus ja mõistatus alati sees olnud ja seda koolieast peale, kui nad seda lennuga mängisid. "See on alateadlikult olnud nii elusaatev. Ma ei ole teadlikult tema peale väga palju mõelnud, aga nii või teisiti on need teemad tähtsad."

Ta lisas, et see on olnud huvitav ja suur töö noortega. "Ühest küljest "Tabamata ime" näidendi avastamine, teisest küljest Eduard Vilde kui autori uuesti avastamine. Koos noortega mõjub see hästi aktuaalselt, ehkki on kirjutatud pea 110 aastat tagasi. Vilde tabanud midagi geniaalselt eestlaseks olemise ime kohta," märkis Peterson.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "OP"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: