Õde võib olla su kõige lähedasem inimene või su kõige tigedam vaenlane. Või siis mõlemat korraga. Linnateatri uues lavastuses kehastuvad Evelin Võigemast ja Külli Teetamm õdedeks, kelle vahel ei ole piire ega piinlikkusetunnet. Üksteise peale valatakse välja kogu äng ja viha, mis aastakümnete jooksul sinna kogunenud.

"See on lähisuhetest ja sellest, milliseid ootuseid me teistele esitame või kuidas eeldame, et mind peaks õigesti armastama ja kuidas me ei oska seda vastu võtta, et see, kuidas teine meid armastab, ongi armastus, mida tema saab anda," rääkis Teetamm "Aktuaalsele kaamerale". "See tunnustuse ja märkamise vajadus. See, mis pagasi me lastena kodust kaasa saame, on see kohver, mida me elus kaasas kanname."

Publiku ees rullub lahti ühe prantsuse haritlaste perekonna lugu. Õdede omavahelises vastasseisus lastakse käiku kõik relvad. Siiski on midagi, mis neid kahte täiskasvanut, oma eraldiseisvat elu elavat naist ühendab. Mis see on?

"Veri, see täpselt nii ongi, et see veri on erinevatest loomustest hoolimata nii paks ja tugev. Need on need nähtamatud köied, mis meid hoiavad oma juurte ja pere juures kinni," selgitas Võigemast.

Tallinna Linnateatri repertuaari jõudis lavastus "Õed" tänu festivalile Talveöö Unenägu, mis pidi toimuma käimasoleval nädalal, kuid koroonaviiruse tõttu aasta võrra edasi lükati. Selle lavastas rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse dramaturg, kirjanik, lavastaja, koreograaf ja filmirežissöör Pascal Rambert. Õdedevaheline plahvatuslik suhe mõjub lavastaja sõnul vaid tänu tugevale näitlejatööle.

"Sa peab oskama õigesti hingata, oskama oma keha juhtida ja oma häält keha sees tekitama," rääkis Rambert. "Samas peab see kõik väga loomulik olema. Selle lavastuse kujundus on minimalistlik, kogu tähelepanu on suunatud näitlejatele. Just seda ma teatri juures armastangi. Mulle meeldib, kui teatri keskmes on näitleja."

Lavastust mängitakse Salme kultuurikeskuse väikses saalis.