Katkend:

SUUR TUHKSUHKRUPÄEV

Norras küpsetati jõuludeks tavaliselt "seitse sorti" jõuluküpsiseid ja -küpsetisi. Emal toimus see kombe kohaselt ühel jõulueelsel laupäeval ja meie saime jõudumööda ka abiks olla, näiteks pottide ja kausside vastutusrikka lakkumistöö juures.

Eriline meelistegevus (tuhksuhkur on norra keeles 'melis') oli tuhksuhkruglasuuri ülejääkide konsumeerimine. Mingil hetkel viskas emal üle ja ta otsustas meie tuhksuhkruiha igaveseks kustutada. Kui saame vaid ükskord elus süüa nii palju tuhksuhkrut, kui süda ihkab, ei ihka ta enam seda üldse. Või nii ta arvas.

"Täna on suur tuhksuhkrupäev," selgitas ema. Ja meie toppisime ennast seda lääget peenmagusat nõnda täis, et süda kaunilt ja glasuurselt läikis. Võib-olla uskus ema isegi, et plaan oli toiminud.

Aga juba järgmise aasta detsembri algul hakkasime manguma: "Ema, mis kuupäev on sel aastal suur tuhksuhkrupäev? Peaks ju varsti olema?" Ja ega tal muud üle jäänud, kui tuli uus meelispäev määrata.

Nõnda see jäi: igadetsembriseks traditsiooniks sai tuhksuhkrupäev. Ja kui tuhksuhkur pole veel otsas, on see võib-olla tänaseni nii: varsti on jõulud taas ukse ees! Rõõmusta, süda, ja läigi!