Prima Vista programmijuht Marja Unt märkis ERR-ile, et nad olid tänavu samas olukorras kui eelmisel aastal, kui lootsid samamoodi vabamale elule maikuus, kuid olid sunnitud festivali siiski septembrisse planeerima ja seda ilma suurema osa kutsutud väliskülalisteta.

Ta loodab, et edasilükkamisest olenemata osaleb festivalil tänavu ka väliskülalisi.

"Prima Vista rahvusvaheline on festival ja ehkki väliskülaliste puhul ei saa praegugi milleski lõplikult kindel olla, loodame küll, et septembris osaleb festivalil külalisi ka väljastpoolt Eestit," märkis Unt.

Ta lisas, et senine kogemus on siiski näidanud, et vajaduse korral on võimalik pakkuda üht-teist ka hübriidlahendusena. "Needki võivad kujuneda ootamatult põnevateks elamusteks, paeludes muuhulgas publikutki mujalt maailmast," tõi ta välja.

"Prima Vista on laia haardega kirjandusfestival, mille sisusse panustab suur hulk eesti kirjanikke ning teistegi kunstivaldkondade esindajaid, seega saame olla üsna kindlad, et vaatamis- ja kuulamisväärset jagub ka siis, kui riikidevaheline liikumine võimalik ei peaks olema," märkis Unt.

Rääkides sellest, kui normaalset Prima Vistat nad julgevad oodata ajal, kui normaalsus, mida ühiskond taga ajab, libiseb kogu aeg käest ära, märkis Unt, et kultuur on alati olnud inimtegevuslikest nähtustest üks kõige kiiremini kohanevamaid, mistõttu võiks mõelda, et käestlibisev normaalsus ongi üks kultuuri ja kunsti eeldusi.

"Aga kui rääkida konkreetselt festivalisündmustest, siis oleme praegu nii julged küll, et loodame septembris korraldada sündmusi, kus päris kirjanikud kohtuvad päris publikuga päris kohtades," rääkis ta.

Samas arvestavad nad võimalike tagasilöökidega. "Püüame plaanidesse tekitada ka tagavaravariante, näiteks võimalusi vajadusel rohkem sündmusi vabasse õhku viia jne.

Kuivõrd Prima Vista selle aasta teema on "Väike maailm" ja selle avardamine läbi kirjanduse, siis tõi Unt kultuuriportaali palvel välja ka kolm raamatut, mis võiksid pakkuda leevendust neile, kes igatsevad väga kuhugi Eestist väljapoole.

Mitmes tähenduses "väikest maailma" võib tema sõnul avastada tänavuse festivali patrooni Øyvind Rangøy raamatu "Oled ikka veel see poiss. Ühe lapsepõlve fragmendid" kaudu, tõi Unt välja.

Kui tahta vaadata geograafiliselt kaugemale, siis võib lugeda ka ühe Prima Vistale loodetava tänavuse külalise, iisraeli kirjaniku Etgar Kereti jutukogu "Kissingeri igatsedes", tõi Unt välja.

Üks seekordse Prima Vista tähtsündmusi kannab aga nime "Futuroloogiline kongress" ning on pühendatud poola ulmekirjaniku Stanisław Lemi 100. sünniaastapäevale, niisiis tasub lugeda ka Lemi "Futuroloogide kongressi" 1974. aasta kogumikust "Poola novell".

Unt tõi välja ka neljanda soovituse, nimelt David Lodge'i romaani, mis kannab sama nime kui on Prima Vista tänavune teema – 1984. aastal ilmunud "Väike maailm", mis eesti keeles ilmus 1996. aastal. "See seob värvikalt kirjanduse, selle uurimise ning maailmas ringireisimise võlu ja valu."

Sügisel on Tartusse valmis tulema Iisraeli kirjanik Etgar Keret, Saksa autor Uwe Laub, Viktor Šenderovitš Venemaalt, Norra autorid Klara Hveberg ja Knut Ødegård, estofiil Turid Farbregd, lätlane Rvins Varde. Festivali patroon on tänavu Norra päritolu tõlkija ja luuletaja Øyvind Rangøy.

Tavaliselt festivali eelüritusena toimunud raamatu ja roosi päev 23. aprillil saab teoks virtuaalselt. Selgub kirjanduskonkursi "Esimene samm" laureaat, esinevad konkursi kõige esimene laureaat Anti Saar ja teised auhinnaga tunnustatud autorid. Raamatulaat toimub tänavu veebis.