"Kui Varrakus 2002. aastal ilmunud koguteos püüdis kaardistada eesti žanriulme sündi aastail 1985–2000, siis nüüdne antoloogia tutvustab läbi lühiproosa eesti ulme arengut selle sajandi kahel esimesel kümnendil," selgitas Sulbi.
 
Kui 1990ndate eesti ulmes ja seda kajastanud antoloogias domineeris valdavalt lühijutt, siis sel sajandil on dominandiks kujunenud pikemad jutustused ja lühiromaanid, mis moodustavad ka seekordse valimiku raskuskeskme. See vormimuutus seletab Sulbi sõnul ka raamatu suurt mahtu – ligi 750 lehekülge.
 
Nii nagu "Eesti ulme antoloogia" defineeris 1990ndate eesti žanriulme autorite põlvkonna, püüab ka see tekstikogu teha defineerimiskatse viimase kahe kümnendi eesti ulme lühiproosa autorite põlvkonnast. "Kummalisel kombel on kattuvaid autoreid kahes raamatus vaid neli – Veiko Belials, Indrek Hargla, Karen Orlau ja Siim Veskimees," märkis Sulbi.
 
Lisaks neile on antoloogias oma tekstidega esindatud veel Meelis Friedenthal, Hiram, Joel Jans, Triinu Meres, Kristjan Sander, André Trinity, Heinrich Weinberg ja mitmed teised auhinnatud eesti ulmeautorid.
 
"Temaatiliselt viivad need lood meid alternatiivajaloolisse 13. sajandi Eestisse ja kaugtuleviku postapokalüptilistele maastikele, kaugetesse galaktikatesse, kosmosejaamadesse ja võõrastele planeetidele, ajas minevikku ja tulevikku, düstoopiaühiskondadesse ja varakeskaja viikingite karmi maailma," kirjeldas Sulbi.
 
Valimiku kokku pannud ja järelsõnaga varustanud Sulbi on aidanud Eesti ulmeelu ja fantastilist kirjasõna kujundada juba 1990ndate keskpaigast alates. Ta on koostanud kümneid ulmeantoloogiaid ja autorikogumikke, kirjutanud sadu järelsõnu, autoritutvustusi ning retsensioone.