Kust tuli mõte panna "Ööülikooli" loengud raamatutesse?

See on üks ammune unistus. "Ööülikooli" kultuurivaramu kasvab järjest iga aastaga, aga kuidas võtta valgusvihku üks või teine kõige eriilmelisem õppejõud? Sellest tekkiski mõte, et võiks olla raamatud, kus igas teoses on üks peategelene ehk "Ööülikooli" õppejõud oma loengutega.

Aga see pole veel kõik. Esimese raamatu näitel olen ma kokku kogunud Jaan Kaplinski viimase 20 aasta "Ööülikooli" loengud, aga eessõnaks on Tõnu Õnnepalu ja Jaan Kaplinski kirjavahetus, mis on nüüd äsja sündinud. See on tõeliselt ilus, õrn ja karge kahe sõbra dialoog. Seal on ka argist juttu, aga kogu selles tekstis on tohutu filosoofiline üldistus selle aja, hetke ja maailma kohta üldse.

Lootust on, et võiks riburadapidi minna ja just selle mõttega, et nopiks välja kõige eriliilmelisemad "Ööülikooli" professorid, kes meil käinud on.

Kui palju loenguid on Jaan Kaplinski "Ööülikoolis" andnud?

Jaan Kaplinski oli üks esimesi "Ööülikooli" lektoreid ning mulle tundub, et tema esimene loeng "Eesti keel ja meel" oli üks neid, mis andis sellele sarjale õige hoo sisse. Kui ma tagantjärgi mõtlen, siis kasvõi selle ühe loengu näitel on mul palju mõttetaimekesi olnud, mis on saanud nende aastate jooksul kasvada.

On sul ka mõni näide?

Sama mõte sellest, kui erilised me oleme siin. Mulle meeldib, et Jaan Kaplinski on öelnud, et "eestlased on Euroopa indiaanlased". Alati, kui ma olen välismaal käinud, siis ma olen viitanud sellele, et me oleme väga eriline metsatagune rahvas. Samuti see mõte, et iga keelega kaasneb ka omaette meel ning seda keele ja meele vahekorda on ta aastate jooksul ise väga palju analüüsinud. See on hästi-hästi põnev.

Väga ebastandardne on ka see, et Jaan Kaplinski on üks kirjanik, kes on lisaks väga hea bioloog. Ta on uurinud palju taimi ja viinud end kurssi loodusega. Samamoodi sisaldab see raamat Valdur Mikita ja Jaan Kaplinski omavahelist vestlust teemal "Paiga vaim ja vaimu paik", kus tuleb juttu sellest, kuidas hoida looduses ja keeles elurikkust.

Eesti keel on mõnusalt voolav ja Jaan Kaplinski on hästi hoidnud ka enda omapärast keelt. See on ka üks selle "Ööülikooli" raamatusarja ülesandeid, et me hoiaksime nende inimeste loomulikku keelt. Me küll loeme seda tekstina ja teksti on väga mõnus lugeda, sest mõned mõtted on nii tuumakad, et raadios tahaks pigem nuppu vajutada ja tagasi kerida. Lugedes on nii mõnus, et silm haarab, vahepeal lased pilgu vedelaks, vaatad aknast välja, mõtled omi mõtteid ja loed jälle edasi. Niiviisi see mõte settib ja kinnitub.

Samamoodi oleme Jaani juttude hoidnud seda tema häält seal sees. See on nii kihvt, et kui ma loen Fred Jüssi tekste, siis mul alati kõlab kõrvus just tema hääl, kui ma loen Tõnu Õnnepalu raamatuid, siis see on nagu vestlemine sõbraga.

Kui suur võiks tulevikus "Ööülikooli raamatukogu" olla?

Esialgu ei julge väga pikki plaane teha, aga ma mõtlen, et minimaalselt kümme raamatut võiks küll olla. Aga kui see läheb edasi, siis see võiks ikkagi väga pikk asi olla.

Me oleme "Ööülikoolis" proovinud hoida alati igavikulist mõõdet, sest näiteks mõned Fred Jüssi räägitud jutud ei kaota midagi ka 50 aasta pärast. Samuti näiteks mõned mõtted, mis on räägitud 20 aastat tagasi, on saavutanud tõelise tähenduse alles praegu, kasvõi mõeldes tagasi Jaan Kaplinski ja Valdur Mikita mõtisklusele looduse ja kultuuri teemadel.

Kelle raamatud võiksid esimese kümne "Ööülikooli raamatukogu" hulgas olla?

Siin on väga palju erinevad variante. Ma olen mõelnud tuua välja näiteks Evald Saagi mõtted, kes on mind kõige rohkem mõjutanud ja käis meil isegi 90-aastaselt "Ööülikoolis" rääkimas. Fred Jüssi loenguid oleks väga vahva näha. Samuti oleks tore näha ka "Ööülikooli" pahapoissi ehk Kalev Rajangut, et visata sinna tšillit ja pipart ka vahele. "Ööülikooli" puhul ongi nii, et sa ei pea olema kõigega nõus, aga lahe on, kui keegi on katalüsaator või provokaator.

Me oleme ka Mihhail Lotmaniga rääkinud, et kas tema loengud võiksid raamatusse jõuda, nii et plaane on erinevaid.

Kes seda sarja välja annab?

Seda sarja annan ma välja ise. Mul on pisike firma Aadam ja Pojad, mille alt ma neid raamatuid ka kirjastan, lisaks on mul abiks projektijuhina Henri Otsing. Esimene raamat tuleb koostöös Kaarnakivi kirjastusega.

Mitmes "Ööülikooli" loeng praegu purki on saanud?

Kui oli "Ööülikooli" 20. aastapäev, siis ma lugesin üle ning see arv jäi kuidagi nii, et kindlasti on olnud üle 500 loengu ja üle 300 erineva kõneleja. Seega see kultuurikiht on hästi paks ja seal on see valikuvõimalus väga-väga suur.