Jürgen Rooste. Poees Brodskile: pärast meid pole tõesti mingit veeuputust

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jossif Brodski Autor/allikas: Scanpix

Jürgen Rooste meenutab värske luuletusega Jossif Brodski, kelle surmast möödub 28. jaanuaril 25 aastat.

ja sind mõisteti muidusööjaks

ja sind mõisteti lullilööjaks

sundravi hullar asumine

ühiskonnale võlatasumine

 

ja Taavet ei laulnud oma laule

ja Saalomon ei laulnud oma laule

keegi ei võtnud põlglikult kõõritada:

millest saavadki kuningad lõõritada?

 

mõnikord ongi nii et vangis on vaba

sest väljas ripub inimsüdametel taba

mõnikord tead sina ise küll et oled poeet

aga teised ei tea – pimedusega neet

 

olgu nad tuhat korda neet!

 

kõik salaseltsid vandenõud ordud

see on mäng see on kaduv ja korduv!

üks jalg rentslis – veidi purjakil – aulik

tõeliselt vaba on maailmas rändlaulik

 

sest kes suudaks valitseda tulukest veiklejat

kodutut veidrikku donžuaani ja seiklejat

eks Sultki õppisin minagi veidi tood trotsi

seltsimees-kodanik-kodumaatu Jossif Brodski!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: