Sel reedel Sirbis ööelu, õigekeelsussõnaraamat ja Soome nüüdisarhitektuur ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
29. jaanuari Sirp Autor/allikas: Sirp

Tutvustame 29. jaanuari Sirpi.

MADE LUIGA: Soliidne hoone LR 

Kõik on kõigega seotud, uued raamatud kõnelevad varasemate aastakäikude omadega, iga valdkond haagib kümnel eri moel teistega ja nii valmib teos teose haaval tugev ehitis. 

Mida peaks Loomingu Raamatukogu aastakäigu ülevaade sisaldama? Alustaks kõige tähtsamast – LR on jätkuvalt äratuntavalt oma näoga. Tema teostevalikus on sisemine loogika, mille toimemehhanisme ma täpselt ei tuvasta, aga adun mingi kolmanda meelega.  

MARGIT LANGEMETS, PEETER PÄLL: Muutuv ÕS 

Uus õigekeelsussõnaraamat sünnib meie kõigi silme all EKI ühendsõnastikus ehk Sõnaveebis. 

2018. aastal tähistasime Eesti Keele Instituudis eesti õigekeelsussõnaraamatu 100 aasta juubelit, mispuhul korraga nägi ilmavalgust kaks õigekeelsussõnaraamatut: uhiuus "ÕS 2018", praegune kirjakeele normi alus, ning saja aasta tagune "ÕS 1918. "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud väljaanne". E-kujul on mõlemad kättesaadavad keeleinstituudi veebilehel. Statistikast on näha, et uus ÕS on aktiivselt kasutusel: viimase aasta jooksul vaadati seda ligi 29 000 korda päevas. Huvi on pakkunud ka esimene, 1918. aasta ÕS, mida uuriti umbes 2000 korda päevas. 

KRISTEL ALGVERE: Millist lugemisvara soovitada eesti keele õppijatele? 

"Tanja räägib eesti keelt" ja "Meie elu" on ühtaegu humoorikad ja praktilised raamatud, need annavad julgust teha vigu. Keerulisem on leida ühiseks õppimiseks sobivat belletristikat.  

Nagu teada, on keeleõppes vaja arendada kõiki nelja oskust – kuulamist, rääkimist, kirjutamist ja lugemist. Paljud oskavad keelt passiivselt: loetakse võõrkeelseid raamatuid ja kuulatakse saateid, kuid hea meele ja kindlustundega selles keeles ei räägita ega kirjutata. Kahtlemata aitab võõrkeelsete tekstide lugemine jõuda ühel ilusal päeval ka enesekindlama kirjutamise ja rääkimiseni. Kuid millist lugemisvara valida? 

YULIA REBASE: Valgevene poliitvangi portree 

Sellal kui maailm jälgis otse-eetris Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi lennukireisi, kandis 187 Valgevene poliitvangi karistust ebainimlikes tingimustes. 

Valgevene 2020. aasta sündmusi saatis maailmas suur tähelepanu. Pildid ja videod tänavatel toimuvast – rahvarohketest protestidest, vigastustest ja ohvritest – korjasid miljoneid klikke meedias ja sotsiaalvõrgustikes. Valgevene rahva võitlusel oli tohutult toetajaid. Ja siis kõik vaibus. Meedia väsis iganädalaste ühesuguste protestide kajastamisest ja emotsioon pildistatavate nägudel ei olnud enam nii mõjuv. Ent valgevenelaste võitlus kestab. Lukašenka režiim, surudes protestid maha ulatuslike repressioonidega, on näidanud oma jõhkrat nägu. Rahvas aga seisab oma vabaduste eest ka nendes tingimustes, riskides trellide taha sattuda. Tuhanded inimesed kannavad oma kodanikupositsiooni avaldamise eest administratiivkaristust, on arestitud halduskorras. Hulk inimesi on aga jäänudki režiimi pantvangiks.  

TAUNO VAHTER: Kevade näilisusest 

Viimastel nädalatel on väga tihti olnud võimalik sattuda mõttekäigu otsa, kuidas maailm on äkitselt muutunud oluliselt lootusrikkamaks paigaks. Muidugi kajastab see peamiselt seda, millises infoväljas keegi elab, sest pigem käib see liberaalsema maailmavaatega inimeste kohta. Kui ennustaja tahab leida kokkulangevaid märke, siis ta neid ka leiab: Trumpi vahetumine Bideni vastu, kodumaine valitsusvahetus, vaktsiinide saabumine ning pealekauba ka veel lihtsalt aasta algus. Kui palju on selles kõiges tõde ja jätkusuutlikkust? 

MARIA MÖLDER: Öös on asju, mida päeval ei ole 

Henri Roosipõld: "Tallinna linna määrus lõikab tugeva kiilu praegusesse kontserdipaikade-klubide struktuuri, kus eelarve ripub suuresti alkoholi ja toidu müügi küljes."  

Eraettevõtjatest kontserdipaigad ja -korraldajad ning üritustele tugiteenuste pakkujad on koroonakriisi tõttu nõrgemas seisus kui eales varem. 1. septembrist hakkab aga Tallinna meelelahutusasutustes kehtima öine alkoholimüügipiirang. Tallinn vajab läbimõeldud öömajanduse strateegiat ja öölinnapead, leiavad muusikasektori esindajad. Arutelus osalesid Live Music Estonia juht Henri Roosipõld, agentuuri Damn Loud omanik ja promootor ning Tallinn Music Week'i programmijuht Roman Demtšenko, ürituste tehnikalahendusi pakkuva firma RGB Baltic partner ja projektijuht Tauno Antsmäe ning muusik Maarja Nuut. 

GRETE TIIGISTE: Mullitav muuseum, maatrikshoone ja madumaja 

Soome nüüdisarhitektuurist kumab austus pärandi vastu. Kaunilt põimitakse uut ja vana ning luuakse nauditavat linnaruumi. 

Aastate jooksul on ilmunud artikleid ja ka raamatu mõõtu teoseid, kus heidetakse pilk olukorrale Soome arhitektuuris. Soomes on tavaks, et Helsingis asuv arhitektuurimuuseum koostöös Soome Arhitektide Liidu (Suomen Arkkitehtiliitto, SAFA) ja Alvar Aalto sihtasutusega korraldab üle aasta näituse, kus eksponeeritakse hiljutisi auhinnaväärilisi arhitektuuriprojekte. Selleks et üldsus saaks Soome arhitektide tegevusest aimu, on see näitus rännanud mitmel korral välismaale, ühtlasi üles pandud ka Eesti arhitektuurimuuseumis, viimati 2017. aastal.i Praegusel ajal seda ei tehta ning samuti ei saa minna Helsingisse näitusega tutvuma. Olen näitusega lähemalt kokku puutunud, kirjeldan järgnevalt praegu Soome arhitektuuriväljal toimuvat, võttes aluseks tunnustuse pälvinud ja näitusel eksponeeritud projektid. 

Kes saab Tallinna ülikooli rektoriks? 

1. veebruaril astub valimiskogu ette kaks Tallinna ülikooli rektorikandidaati – praegune teadusprorektor Katrin Niglas ja filosoofia teenekas professor Tõnu Viik. 

Üks neist inaugureeritakse 17. mail. Mida tahavad kandidaadid rektorina korda saata lähima viie aasta jooksul? Milline on nende eesmärkide saavutamise tõenäosus? 

ENELI KINDSIKO: Eestikeelse akadeemilise tööturu kriis 

Eestikeelse õppe päästmiseks on tarvis eesti keelt valdavaid doktorante, keda tõmbab akadeemiline karjäär. 

Kui jälgida viimaste aastate väitlusi, siis on ebaproportsionaalselt tugev rõhuasetus teadusrahal. Teadusrahaga (nt Eesti Teadusagentuuri uurimistoetused) ei tohiks kinni maksta õppetööd, ent paraku juhtub ka seda. Kogu teadusrahale keskendatud arutelus unustatakse, et ülikoolide põhitegevus on õpetamine. See, et teadustöö kõrval on õppetöö ja õppejõu roll jäetud tähelepanuta, viib alla nii õppetöö kvaliteedi kui ka noorte soovi õppejõuna töötada.  

Arvustamisel

Yuri Slezkineʼi "Valitsuse maja. Vene revolutsiooni saaga"

kontsert "Songs of the Human Spirit"

Tabivere põhikool

2 × Flo Kasearu näitus "Elust välja lõigatud"

näitused "Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas", Luigi Cillo ja Evald Okka näitus "Kaks Itaaliat" ja valgevene kunstnike "Tere hommikust, Valgevene!"

Eesti Draamateatri "Keiserlik kokk", Vanemuise "Head inimesed" ja Ugala teatri "Valged põdrad"

minisari "Mängime linna" 

dokfilm "Mees Manijast"

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: