Läti kunstiakadeemias magistriõpingud lõpetanud Krauze-Slucka osales konkursil installatsiooniga "Orgatopia". Teose videodokumentatsioon tutvustab kuut installatsiooni, kus on kasutatud taimede eluvorme, muundatud taimi, kineetilisi hüperobjekte, tehismaterjale ja elektroonilisi seadmeid.

Konkursi rahvusvahelise žürii välja valitud peapreemia võitja pälvib 2000-eurose rahalise preemia. Lisaks saab Krauze-Slucka kutse võtta sel aastal osa kunstiresidentuurist Viinistu kunstisadamas ning 2022. aasta suvel on ta oodatud osalema Tallinna biennaalil.

Konkursi rahvusvahelise žürii liikme, Rootsi kunstiülikooli Konstfack õppejõu Anne Klontzi sõnul oli konkursil osalenud noorte talentide looming muljet avaldav ja mitmekülgne.

"Noorte tööde puhul jahmatas mind paljudest töödest läbi kumanud eriline tundlikkus ja teadlikkus globaalsetest probleemidest, mis peegeldus ka Kristine Krauze-Slucka võidutöös," rääkis Klontz.

"Võrreldes teiste osalejatega vaatles peapreemia võitja aega ja eksistentsi ka väljaspool inimtegevust, pakkudes publikule välja ühe võimaliku tulevikustsenaariumi -- tuleviku, kus keskkond on veelgi enam väärtustatud."

Lisaks peapreemiale andis rahvusvaheline žürii teisele noorele Läti kunstnikule Laura Velale noore maalikunstniku auhinna. Eelmisel aastal Läti kunstiakadeemia lõpetanud Vela osales konkursil teosega "Aeg.Identiteet" ("Time.Identity"), mis räägib aja ja mälestuste ebatäpsustest ja abstraktsusest ning koosnes 144-st multimeedia installatsiooniks ühendatud maalist. Noore maalikunstniku auhinna võitja pälvis 1000 euro suuruse auhinnaraha.

Rahvusvahelise konkursi publikupreemia koos 500-eurose auhinnarahaga pälvis sel korral Leedu kunstnik Akvilė Malukienė seeria "Lilled" ("Flowers") eest, mis kõneleb ilu ja aja kulgemise omavahelistes seostest, ilu lõplikkusest ja igavikulisusest. Publikuhääletus, kus osales enam kui kuussada kunstihuvilist, toimus 9.--20. detsembrini 2020 konkursi veebilehel. 

Konkursi peakorraldaja Andra Orni sõnul oli seekordne võistlus erakordne. "Keerulistest asjaoludest hoolimata osales konkursil väga palju noori kunstnikke, kelle eriilmelised tööd peegeldasid laiemat vaadet ühis- ja keskkonnale."

Orn lisas, et konkursi korraldamisel tuli neil sel korral rinda pista mitmete takistustega. "Nii mõnedki osalevad kunstiakadeemiad olid distantsõppel, traditsioonilised lõpunäitused lükkusid kevadest hilisemasse perioodi ja žürii liikmed ei saanud töödega tutvumiseks ülikoole külastada. Nüüd, võitjate väljakuulutamisel, saame rõõmuga öelda, et lõpuks kõik lahenes ning me ei pidanud konkursi korraldamisel liigseid mööndusi tegema."

Viiendat korda toimunud Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhinna konkursil osales 77 möödunud aastal bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud noort kunstnikku, neist 14 Eestist, 17 Soomest, 15 Lätist ja 31 Leedust. Kokku esitati konkursile pea 300 teost. Konkursi rahvusvahelisse žüriisse kuulusid Anne Klontz (USA/Sweden Konstfack), Anna-Kaisa Rastenberger (Helsinki Uniarts), Anni Anttonen (Helsinki Uniarts), Pire Sova (Eesti kunstiakadeemia), Andra Orn (Nordic Baltic Art Center NOBA), Andris Vitolinš (Läti kunstiakadeemia) ja Marija Marcelionytė-Paliukė (Vilniuse kunstiakadeemia).

Rahvusvaheline Põhjamaade ja Baltikumi noore kunstniku auhinna konkurss annab noortele kunstnikele kiirema stardi professionaalsele karjäärile ning pakub samas kunstihuvilistele tervikliku võimalust avastada lähiriikide talente. Teostega saab tutvuda veebilehel nbyaa.eu, kus saab ühtlasi infot huvipakkuvate tööde soetamisvõimaluste kohta. Konkurssi korraldab Nordic Baltic Art Center NOBA koostöös Põhjamaade ja Balti riikide kunstiülikoolidega.