Vabamu ja Barbara Lehtna toovad kuulajateni telefonilavastuse "Kuuluvusharjutused"

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Barbara Lehtna ja Katrīna Dūka on koos kaaslastega inimeste lugusid kogunud juba mitu kuud. Autor/allikas: pressimaterjalid/Vabamu

18. märtsil esietendub okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ja Barbara Lehtna teatritrupi koostöös lavastus "Kuuluvusharjutused". Tegemist on telefonietendustega, mis annab igale helistajale võimaluse kuulata talle tundmatu inimese mälestusi ja lugusid oma enda kodust lahkumata.

Barbara Lehtna toob välja, et sellise lavastuse etendumine praegusel ajal on enam kui oluline, sest annab võimaluse saada osa kultuurisündmusest.

"Kahtlemata on telefonietendus ebatavaline lavastusvorm, aga ma usun, et telefonikõnede kaudu saab kogeda etendust ja selle esitajaid väga erilisel moel. Kuulajale jääb mulje nagu oleks ta esitajaga samas ruumis, aga samas ei ole ka," lisas Lehtna.

Kuna lavastuse keskmes on mälukultuur, kuuluvustunne ja kogukonna loomine, algab etendus juba piletiostuga. Iga pileti ostja saab piletiga kaasa paki, milles on neli ümbrikku koos telefoninumbrite ja fotodega. Helistades etteantud ajal ümbrikutes olevatele telefoninumbritele, kohtub publik fotode omanikega, kes räägivad ühe loo.  

Lehtna avas lavastuse tagamaid: "Mulle tundub, et Eestis määratakse inimesed liialt lihtsalt stereotüüpideks. Näiteks see, kes räägib kodukeelena nii eesti kui vene keelt, on venelane. Kes ei ole liberaal, on padukonservatiiv. Kes soovib teisele inimesele halba, on kindlasti halb inimene. Ometi, kui me nendesse lugudesse süüvime, näeme, et need lood ei ole nii must-valged, sest inimesi ei saa kunagi nii lihtsalt raamidesse suruda."

Etenduste peategelasteks on 16 väga erinevate elulugudega Eestis elavat inimest. Mõned näited mälestustest ja lugudest:

Ma ei.. ma ei teagi teagi mida tähendab, et keegi, mis tähendab see tunne, kui keegi sind armastab ja ma ei oska seda ära tunda. Et siis, kui oli puberteet ja selline noorus, ja..ja kõik vastastikku armusid... Ja kui kurb on pärast, kui nüüd on välja tulnud, et keegi on olnud minusse meeletult armunud... siis see on mulle niisugune... mis te ajate? Ma mitte kunagi ei osanud ära tunda seda, et ma meeldin millegipärast. Mida tähendab, kui keegi sind armastab? N, 52

Et jah, minu jaoks vist kõige raskem osa oli kuidagi see nagu visuaalne representatsioon sellest vihast, mis sinu vastu on. Sa nagu füüsiliselt... sa näed kedagi ja sa saad aru, et ta lihtsalt jälestab sind ilma teadmata, kes sa oled või mida sa teed. Ta teab ainult seda ühte asja su kohta. Ja ta lihtsalt.. ta ei näe sind kui inimest, vaid kui ainult seda mingit ideed. See on nagu lihtsalt.. ma ei tea miks, aga selle nägemine enda ees, see tegi midagi minuga. M, 25

Ma jätsin puud käiguteele, et kui tagasi tulen, siis teen ära - saan natuke ahjupuid ja kujutad ette.. ma tulen tagasi ja puud on riidas. Kõik on ära lõhutud ja riidas! Ja siis ma saan teada, et kaks 70-aastast memme on need minu jaoks ära lõhkunud ja ära ladunud. No kas ei ole äge? Seega jah, ma ei ole kunagi tundnud, et ma olen sinna külasse sisse tunginud, pigem on mind tervitatud nagu ammu kadunud poega. Vot jah.. kogukond. N, 61

Lavastus on sündinud rahvusvahelise koostööna ning selle autoriteks on Barbara Lehtna (EE), Janis Balodis (LV), Katrina Duka (LV) ja Nahuel Cano (ARG/NL), kes leidsid üksteist õppides erinevates teatrimagistri programmides Hollandis. Augustis etendub sama lavastuse Läti variant  Riias asuvas Dirty Deal Teatros.

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: